Maikuus tähistas Jõelähtme valla, Loo külas asuv Ajaveski viiendat sünnipäeva. Ainulaadse arhitektuurilise lahendusega vana tuuleveski koondab oma müüride vahele loomingulist tegevust ja on endiselt avatud kõikidele huvilistele.

Ajaveski looja Margit Pärtel räägib, et veskit soetades oli tal plaan rajada sinna kodu. Arhitekt, kellega ta aga veski varemeid vaatamas käis ja oma visioonist rääkis, ütles pikemalt keerutamata: „Kui tahad 365 päeva aastas muret elamise soojustamise, kütmise ja niiskuse pärast ja sul on vaba miljon krooni, siis võid alustada.” Üleliigset miljonit Margitil polnud, seega küpses uus plaan luua veskist suveköök.

Veski varemete taha ehitas naine maja ning alustas ühes toas keraamikaringiga. Aeg tõi arutust ka veski tuleviku osas – sellest võiks saada hoopis koht kooskäimiseks ja käsitöötubadeks. Ambitsioonikale plaanile saadi rahalist tuge Leader programmist, kuhu Margit Pärtel projekti esitas ja kust ka hiljem mitmest projektivoorust edukalt raha taotletud. „Ilma Leader programmi toetuseta poleks seda veskit olnud võimalik üles ehitada,” on Margit Pärtel kindel.

Kui esialgu plaanis Margit, et veski on avatud vaid suvekuudel, siis aeg näitas üsna kiirelt, et inimesed vajavad just talvekuudel kohta, kuhu kokku tulla ja sellest ajast peale pole ta maja ühtegi kuud kinni hoidnud. Talvekuudel on kasutusel vaid esimene korrus, mida köetakse õhksoojuspumba ja väikese kaminaga. Lagi on soojustatud ning trepiauk kinni pandud. Ühe värskeima projekti abil soetati ka soojuskiirgurid.

Viis aastat tegevust

Viiendal sünnipäevapeol tunnistas perenaine, et renoveerimine on jätkuv protsess. Näiteks sai vahepeal veski uuesti üle vuugitud ning enne sünnipäevapidu sai lõpuks ka 2., 3. ja 4. korruse lakke lambid pandud.

Veski eripärasel välisilmel on suur roll selles, kuidas inimesed veskini jõudnud on ja seda vaatamisväärsusena ka teistele soovitanud on. “Eestimaal on katkisi ja tühje veskeid sadu. Inimesed jõuavad Ajaveskisse ikka sellepärast, et omapärane välimus kutsub avastama ja uudistama, kuidas see lahendatud on ja alles seejärel näevad nad, milliseid tegevusi veski veel lisaks pakub,” arutleb Margit Pärtel selle üle, kuidas inimesed nendeni on jõudnud. Veski uksed on alati avatud olnud ka Avatud talude päeval ning ka see on palju huvilisi juurde toonud.

Margiti sõnul on veski avatud siis, kui ta kodus on. “Inimesed satuvad siia tihti üsna juhuslikult ja nad on alati vaimustuses ja väga tänulikud selle eest, kui veskisse sisse pääsevad. Need on alati nii sümpaatsed kohtumised. Ajaveski on nagu väike infopunkt, sest ikka küsitakse soovitusi, mida veel võiks uudistama minna,” ütleb naine.

Ajaveskist möödub ka palverännutee, mis saab alguse Pirita kloostrist. Et Ajaveski on palverännutee kaardil märgitud ka kui üks vaatamisväärsusi sellel rajal, siis kokkuleppel võivad palverändurid ka Ajaveskis või selle kõrval aiamajakeses peatuda.

Saviringi või seminarile

2011. aastal mõlgutati koos Rootsi-Kallavere külamuuseumiga mõtteid, et ettevõtmiste suund võiks olla kultuuriasutus, mis mitmekesistaks valla kultuuripilti ja toimetaks koostööd vallaga. Üks mõte oli tuua kontserdid ning üritused vallakeskustest küladesse, inimestele lähemale, intiimsemasse õhkkonda ning pakkuda esinemisvõimalust neile, kes ei too küll suuri saale kohale, kuid teevad samuti väga head muusikat ja aidata neil kuulajaskonda kasvatada. Selliseid jazz-kontserte sai algusaastatel Ajaveskis ka korraldatud, nüüdseks on see suund aga soiku jäänud. “Põhitöökoha ja saviringi juhendamise kõrvalt on kontserdikorraldamiseks raske aega leida, lisaks rahaline pool. Kultuuriline tegevus ei ole äriline tegevus, vähemalt sellises mahus,” räägib Margit Pärtel, miks tuli ühel hetkel Ajaveskile uus nišš leida.

Läbi kohtumiste huvitavate inimestega ongi veski tänaseks jõudnud selleni, et nende juures saab pidada töötubadega seminare ja koolitusi väiksemale seltskonnale (10–20 inimest), pidada töötubadega sünnipäevasid ja koosviibimisi ning käia regulaarselt hobikeraamika ringis. Kusjuures varustuse tase on hobikeraamika klassi kohta väga hea, näiteks on muuhulgas olemas nii tõmbekapp, savirull kui ka potikeder. Margit on lõpmatult tänulik saviringi naistele, kes on teda inspireerinud veskit renoveerima ja kogu aeg edasi arendama. „Nad on mulle väga suureks abiks,” kiidab Margit, tunnistades, et veski pidamine on siiski hobikorras igapäevatöö kõrvalt. Põhikohaga töötab naine Põhja-Harju Koostöökogu tegevjuhina.

Ajaveski pakub koostöövõimalusi

Suvisel perioodil on 2. ja 3. korrusel avatud aga kunstinäitused, hetkel on väljas noorkunstnik Liisa Kruusmägi maalinäitus. Ühtlasi kuulutab Margit välja Ajaveski suveresidentuuri, mis seisneb selles, et üks loominguline inimene saab võimaluse kaks nädalat tegeleda Ajaveskis oma loomingulise tööga. Asja iva on üksteisele kasulikus koostöös, raha seal vahel ei liigu. Inimene hoiab kaks nädalat Ajaveskit avatuna, suhtleb külastajatega ja tegeleb enda loominguga, Ajaveski pakub vastutasuks aga ideaalset loomingulist keskkonda.

Ajaveski tunneb puudust toitlustuspartnerist koduvallas, kellega koostöös võiks Ajaveski üritustel toitlustust pakkuda. „Ajaveski on avatud igasugustele põnevatele ideedele. Hea meelega tahaks teha rohkem koostööd koduvalla tegijatega,” nii et perenaine Margit julgustab tegusaid inimesi temaga julgelt ühendust võtma.

Koostööga seoses on Margitil juba pikka aega kuklas küpsenud ka plaan korraldada koduvalla kultuuri ja spordiga tegelevate MTÜ-de ning muidu tegusate inimeste kokkusaamine, kus vahetada kogemusi ja tulevikumõtteid ning arutada ka koostöövõimalusi.

Kuidas veski avati

Jõelähtme vallaleht kirjutas mais 2014

Jõelähtme valla Loo küla algupärases Põhja-Eesti külamiljöös avati 21. mail pidulikult restaureeritud tuuleveski ehk kunsti- ja käsitöökeskus Ajaveski. Kunagisest Kostivere mõisa tuuleveskist on saanud kohalik kultuurikatel, mis pakub külalistele emotsiooni mitmel erineval moel. Lagunenud tuuleveski kehandist on unikaalse restaureerimislahenduse tulemusena saanud ainulaadse välimusega vaatamisväärsus ja tegevuspaik, kus mitmel korrusel toimuvad erinevad töötoad, näitused, avatud on käsitöö- ja kohvi pood ning panoraamvaatega platvorm maastiku- ja linnu vaatluseks. Tuuleveski projekti eestvedaja on MTÜ Ajaveski, arhitektuurne lahendus telliti arhitektuuribüroolt Eek&Mutso, tööd teostas OÜ Tonerek ja toetust saadi Leader programmist. Projekti kogu maksumus seniste töödeni on 164 000 eurot.