Aastakümneid Saku restorani Rävala saali ehtinud hiiglaslik seinapannoo on vaatamata kartustele selle kadumise kohta alles. Heas korras kunstiteos on üleval Tallinnas Harju Tarbijate Ühistu büroo koridoris.
Kujur Kalju Reiteli poolt siberi mändi lõigatud pannoo “1343” mõõdud on 2,5 x 9 meetrit. See koosneb kokku kuuest osast. Kompositsiooniliselt on selles kolm pilti.
Keskel seisavad neli kilpide, odade ja mõõkadega sõjameest. Vasakul aga kilbi ja mõõgaga sõjamees koos hobusega. Tema selja taga on kiri “Anno Domini 1343”, mis meenutab Jüriöö ülestõusu algusaastat. Paremal seisab aga grupp naisi. Osade vahele on pannoole kinnitatud metallist purjekad.
Ilmar Jürissoni ja Heino Kärblase 1976. aastal koostatud brošüüri “Saku” andmetel valmis söökla-restoran “Rävala” 1964. Seinapannoo aga ilmselt 1960-ndate teisel poolel.
Koliti varju
Restoran tegutses Saku aleviku keskel 1990-ndateni. Edaspidi andis Harju Tarbijate Ühistu (Harju TÜ) hoone teise korruse rendile. Esimesel korrusel toimetas toona ja toimetab tänaseni kauplus. Pannoo oli siis teisel korrusel veel omal kohal.
“Maja on tüüphoone ning selliseid pannoosid oli ka mujal. Näiteks Tartu Tarvase restorani pannoo koliti enne hoone lammutamist koguni ERM-i,” teab HTÜ haldusjuht Jüri Kimmel.
Üheksa meetrit pikk pannoo 1970-ndatel restoranis Rävala. Foto repro Saku söökla-restoranihoonet õnneks ei lammutatud. 1990-ndatest tegutses selle teisel korrusel söögikoht nimega Rocco. Harju TÜ-l oli aga mure, sest rentikud ehitasid ruume ümber ning võtsid aeg-ajalt ka mõne seina maha.
“Meil oli päris hirm, sest sellel suurel pannool ei olnud enam õiget kohta. Otsustasime selle kuus osa lahti võtta ning panime teose ühte meie laomajandisse hoiule,” meenutab Kimmel.
Ülespanekuks esialgu mõtteid polnud, sest toitlustusega TÜ enam ei tegelenud. Toidukaupluste jaoks on üheksa meetrit pikk puitpannoo aga liiga suur. Seega jäi teos esialgu ootama paremaid aegu. Mõned sakulased arvasid, et suur ja unikaalne teos on ehk hoopis kadunud.
Ühistus üleval
2000ndate alguses uuendati Harju TÜ Tallinnas asuvat bürood. Siis leiti pannoole ka sobiv pikk sein. Täpsemalt pandi see üles koridori.
“Ta ei ole muidugi päris õiges kohas. Ehk tekib tulevikus võimalus pannoo Sakku tagasi viia,” arutleb Kimmel. “Meil on mõtted ehitada kunagi alevikku uus kauplus. Ehk saab arhitektidega kokkuleppele, et hoonesse tekiks pannoole sobiv paik,” lisab haldusjuht.
Praegu on uue kaupluse rajamise ajast siiski veel liiga vara rääkida. Vana söökla-kaupluse teisel korrusel on siiani rendipinnad ning seal tegutsevad mitmed firmad.
“Meil oli päris hirm, sest sellel suurel pannool ei olnud enam õiget kohta.”
“Eks see väike üllatus oli, et pannood peeti kadunuks. Vallavalitsusega olen aastaid suhelnud ja nemad on ikka asukohast teadlikud. Meie oleme seda väga peremehelikult hoidnud, sest sakulastele oli restoran Rävala tähtis ning kuulus paik. Kes olid toona noored, need seda kõrtsi mäletavad,” ütleb Jüri Kimmel.
Nii töötas Sakus üks esimesi suurlinnadest väljaspool tegutsev varietee ENSV-s. Pidupaik oli väga populaarne.
Kas ja kui palju vajab suur teos restaureerimist? “Õnneks on puiduosa hästi säilinud. Kadunud on küll kaks metallist purjekat. Aga see ei tohiks olla nii suuremahuline töö,” arutleb Kimmel. Tema sõnul tuleks restaureerimine võtta ette enne pannoo avalikku paika ülespanekut.
Kujur Kalju Reiteli elulugu
• K. Reitel elas aastatel 1921–2004. Ta teenis teise maailmasõja ajal Saksamaa lennuväeüksustes. Aastatel 1950–1955 oli seetõttu NL-i vangilaagris.
• EKA haridusega Reitel on viljelenud vaba-, monumentaal- ja dekoratiivplastikat. Tema loomingu põhiosa jäi 1960.–1970ndatesse. Ta lõi humoorikaid, lihtsustatud vormikäsitlusega skulptuure ning mitmeid avalikke mälestusmärke. Näiteks Kristjan Raua ausammas Tallinna kesklinnas Hirvepargis, Väikese väina tammi hõivamisel 1944. aastal langenud mälestusmärk “Leinav ema” (tuntud ka kui “Muhu ema”) Muhu saarel, “Kaali mees” Saaremaal.
• Hilisloomingus on olulisel kohal 1997. aastal Soome Utti lennuväljale rajatud mälestussammas Soome lennuväes hukkunuile. Samuti 2004. aastal Ämari lennubaasis avatud monument kõigile langenud Eesti lennuväelastele.
