Juulikuu viimasest reedest töötab ja toimetab uuesti Leesi kauplus. Kohalik kogukond asutas selleks tarwitajate ühisuse ning uuendas põhiliselt talgute korras müügisaali.
“Väga soe ja südamlik vastuvõtt. Väga palju on kaheksa päeva jooksul kiidetud, et kohalik pood on taas lahti,” räägib üks poepidajatest ehk Anni Viirmaa. Ta on leti taga koos Liise Paadimeistri ning Markus Kelleriga. “Enam ei pea kas Loksalt või Kuusalust toitu tooma. Mõlemasse on 20 ja pluss kilomeetrit,” räägivad noored. Varem sai kohalik rahvas poeringile korra nädalas. Nüüd saab kõik vajaliku Leesi enda kauplusest.
Mida siis kohalikele ja külalistele äsjaavatud poeruumis pakutakse? Anni Viirmaa kinnitab, et külapoe kohta on valik suur ning lai. Ehk majapidamistarvetest, tualettpaberist, hambaharjadest ning seepidest kuni jäätise ja maiustusteni välja. “Piimakapis on valik päris suur. Lihakapis samuti. Jäätisekappe on koguni neli,” tutvustab noor poepidaja. Müügil on mahlad, hoidised, mahlad ning kuivained ehk esmased ning vajalikud kaubad. Müügil on ka kraadiga ning kraadita joogid. “Mis on veel popp, on kiirtoit ehk hot-dog. Samamoodi saab siit kohvi. Aga tulevikus hakkame ehk pakkuma ka burgereid,” ütleb Viirmaa.
Mis on preksud ja puod?
Lahtioleku kaheksandal päeval saabusid kauplusse ka rannakeelsed sildid. Sest on ju Leesi ning selle ümbrus paik, kuis räägitakse pohiranna murret. Nii täiendab kirjakeelset riiulit “maiustused” murdekeelne “preksut”. Jäätis on “jäätüs”, karastusjoogid “juogid”, hot-dog “tuline kuer” ning soov “Head aega!” kõlab “Üäd aiga!”. Leesi poodi aga hüüavad kohalikud lihtsalt “Liesi puod”. “Hästi äge on see, et me ei taha ajada müügisaali väga modernseks. Nii on siin katmata palkseinad. Riputasime üles ka vanu pilte poemajast, Leesist ja poolsaarest,” ütlevad noored.
Leesi kaupluse välisvaade enne aastat 1940. Repro Juminda poolsaare väikeses Leesi külas on kauplust peetud vahelduva eduga aastast 1908. Mullu sügisel lõpetas aga eelmine poepidaja kauplemise. Kohalikud sellega nõus ei olnud, lõid Leesi Tarwitajate Ühisuse ning otsustasid poepidamist jätkata. Soetati kinnistu, kus ajalooline hoone asub. “Meil on siitsamast Leesilt ehitusmeister, kes juhatas töid. Aga maja sai korda talgute ning vabatahtlikkuse korras,” ütleb Viirmaa. Et märtsist oli koroonakriis, siis viidi osad uksed või raamid inimestele koju. Restaureerimisel olid abiks Eesti vabaõhumuuseumi teadurid.
“Täna on ühisuses 70 liiget. Rahalist toetust saime kevadel näiteks LHV pangalt,” ütleb Viirmaa. Tänu panga abile saab kaupluses teha ka kaardimakseid. Mingi rikastumisprojekt kaupluse pidamine ei ole. Kogu saadud kasum kulub maja arendamiseks ning ehitamiseks.
Tööd jätkuvad
Kauplus on küll alates 3. juulist avatud. Kuid sellega pole töö majas ja selle ümbruses kaugeltki lõppenud. Enne sügist tahatakse panna paika välisvooderdus. Samuti veel viimased uuendatud aknad ja uksed.
Endise postkontrori ruumid jäävad esialgu tühjaks, sest ilmselt sinna enam kontorit tagasi ei tule. Küll loodetakse, et seal saab avada pakiautomaadi. Kindlasti on ühistul soov avada majas ka kohvik. “Kui me selle maja ostsime, siis ei teadnud, mis pärast voodri koorimist ees ootab. Mädakoldeid oli ning alumine palgiring tuli vahetada. Aga muidu on saja-aastase maja kohta heas korras,” hindab Viirmaa.
Töid on ka maja hoovis, kus praegu tasandatakse pinnast ning ees ootab haljastus. “Hoovis tahame korraldada suviti kontserte ja muid kultuuriüritusi. 100–150 inimest mahutame ehk õuele ära,” ütleb Viirmaa. 21. augusti õhtul esinevad seal noormehed ansamblist Kõrsikud.
Mis saab kauplusest talvel? “Tahame, et müük ikka käiks, aga mitte igal päeval, vaid näiteks reedel-laupäeval või nädalavahetustel,” arutleb mees. Ta lisab, et noored peavad koolis ka käima. Nädala sees on lubanud abikätt ka ühisuse vanemad liikmed. Selle aasta talvine lahtiolek sõltub suvekuude läbimüügist. Praegu on kauplus lahti igal nädalapäeval.
