Toit on väga oluline osa meie igapäevaelust ja seda olulisem on selle kvaliteet. Kasvav organism vajab korralikku toitu, mis kosutaks nii keha kui ka vaimu.
Mahetoidu osakaal haridusasutuste toidulaual peaks olema võimalikult suur. Seetõttu saavad koolid ja lasteaiad, kes pakuvad oma õpilastele mahetoitu vähemalt pooles mahus, suuremat riigipoolset toetust. Mahetoit laste laual aitab kujundada paremaid toitumisharjumusi ning toetab kodumaist mahetootjat.
Toetuse määr tõuseb
Täna on üle Eesti 25 kooli ja lasteaeda, kelle toidulaual on vähemalt pooles mahus mahetoit, nende õppeasutuste toetus kalendrikuus õpilase kohta on sama suur kui neil, kes pakuvad mahetoitu vähemalt viiendiku ulatuses, ning õppeasutuste arv aina kasvab. Et huvi kvaliteetsemat toitu pakkuda suureneks, allkirjastas regionaal- ja põllumajandusminister määruse, mille järgi on alates selle aasta viimasest kvartalist toetusmäärad erinevad neile õppeasutustele, kes pakuvad vähemalt 20% ja 50% ulatuses mahetoitu.
Vähemalt 20% ulatuses mahetoitu pakkuvad õppeasutused saavad ka edaspidi ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta 4,90 eurot ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot kalendrikuus. Neile, kes pakuvad mahetoitu vähemalt 50% ulatuses, on toetuse määr ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta peagi 6,90 eurot ja üldhariduskooli õpilase kohta 3,70 eurot kalendrikuus.
„Alates 2022. aastast, kui toetust oleme rakendanud, on see aidanud kaasa kohaliku mahepõllumajandussektori arengule, suurendades arvestatavalt mahepõllumajandusliku toodangu turunõudlust. Suurem toetus tekitab tootjatele suurema nõudluse, sest tänu sellele on võimalik koolidel ja lasteaedadel suurendada mahetoidu pakkumist,“ räägib regionaal- ja põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse valdkonnajuht Marika Ruberg (pildil). „Just mahepõllumajanduslikku toitu pakkuvate haridusasutuste kaudu sektori toetamine tagab stabiilse ja kasvava nõudluse kohalike mahepõllumajandussaaduste järele,“ leiab ta. Kuna haridusasutused paiknevad üle Eesti, on ka toetuse rakendamine soodustanud mahepõllumajandusega tegelemist kõikides piirkondades.
Linnamäe Lihatööstus pakub suurima maheveiseliha tööstusena Eestis Liivimaa Lihaveise kaubamärgi all kõige suuremas mahus maheveiseliha. Maheköögiviljade osas on pakkumine piirkondlik, sest mahud on väiksemad ja pakkumised võivad tulla erinevatest taludest.
„Maheköögivilja kasvatamise osas on hetkel tootjate mahud veel väikesed ja tihtipeale ei ole ka sobivaid hoiustamistingimusi. Siin oleks kindlasti abiks investeeringutoetus, et soetada köögiviljakasvatuseks sobivaid masinaid ja rajada hoiustamistingimusi. Kindlasti aitaks kaasa ka koostöö esmatöötlemise (nt koorimine) ja logistika osas,“ leiab Eesti Maaülikooli mahekeskuse juht Elen Peetsmann (pildil).
„Eestis on köögiviljakasvatuse (nii tava kui mahe) tootmiskulud väga suured ja kahjuks nii kartuli kui köögivilja kasvupind väheneb iga aastaga. Poola hindadega ei saa me konkureerida, sest meie mahud on palju väiksemad ja tootmiskulud suured. See on laiem lahendamist vajav küsimus – kui soovime tarbida kohalikku köögivilja, siis see sektor vajab erinevaid toetavaid tegevusi ja toetusi senisest palju suuremas mahus,“ selgitab ta.
Lisaks maheveiselihale ja maheköögiviljale on oluline tootegrupp ka helbed-jahud, sest lasteaedades on hommikupuder väga oluline toidukord. Üle Eesti on panustamas mitmed mahetootjaid: Koksere veski, Jahu-Jaan, Loona talu veski, Tammejuure talu, Zerna talu, Tõrvaaugu Mahe talu jt. Samuti marjad (Ostrova Mari jt), mahlad (Kospek, Mahlametsa jt), munad (Äntu Mõis jt), piimatooted (Saaremaa Piimatööstus, Metsavenna talu, Pajumäe talu jt).
Mahetoit laste laual aitab kujundada paremaid toitumisharjumusi ning toetab kodumaist mahetootjat.
Mahetoit toetab kodumaist ja tõstab teadlikkust
Et meie mahetootjad turul püsiksid ja saaksime seeläbi oma lastele võimalikult rikkalikku toitu pakkuda, ongi oluline hoida menüüs rohkelt mahetoitu. Seda tehes tõuseb ka järgnevate põlvede teadlikus keskkonna- ja tervishoiust.
Marika Ruberg selgitab, et mahepõllumajandus on terviklik lähenemine, mille eesmärk on tagada võimalikult keskkonnahoidlik ja jätkusuutlik toidutootmine ning ökoloogiline rikkus ja tasakaal. Selleks ei kasutata mahetaimekasvatuses näiteks sünteetilisi mineraalväetisi ega tehislikke taimekaitsevahendeid. Muld hoitakse viljakana hoopis kohalikesse oludesse sobivate liblikõielisi sisaldavate külvikordade kasutamisega ning orgaaniliste väetistega.
Palju pööratakse tähelepanu ka loomade heaolule. Mahepidamisel loomad ja kodulinnud peavad saama viibida õues, süüa mahesööta ja rahuldada oma loomuomaseid vajadusi. Ka toidu säilimisomaduste parandamine on mahetöötlemisel võimalikult naturaalne – lubatud on kasutada vaid piiratud valikus loodusliku päritoluga lisaaineid. Geneetiliselt muundatud organisme ja nendest või nende abil valmistatud tooteid mahepõllumajanduses ei kasutata aga üldse.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi mahetoidu toetus lastele suurendab mahetoidu pakkumist ja seeläbi ka teadlikkust mahetoidust üldiselt.
„Mahetoitu eelistades hoiame ja toetame oma tervist ja meid ümbritsevat keskkonda.Lastele meeldivad väga mahetalude külastused, kus saab näha loomi ja ka ise midagi praktilist teha, nt kevadel külvata ja sügisel saaki koristada,“ räägib Elen Peetsmann. Oma silmaga nägemine ja ise tegemine on kõige parem viis, kuidas selgitada, mis mahetoit on ja kuidas seda kasvatatakse. Nt EMÜ mahekeskuses pakutakse juba aastaid Tartu linna koolidele võimalust oma mahepeenar külvata.
„Mahukad teadusuuringute ülevaated näitavad, et mahe- ja tavatoidul on erinevused toitainelise koostise osas ja mahetoidul on parem toiteväärtus. Teadlased soovitavad tavatoidu asemel tarbida mahedaid puu- ja köögivilju ning maheteraviljatooteid, sest mahesaadused annavad lisakoguse antioksüdante, mis on võrreldav päevas 1–2 portsjoni puu- ja köögiviljade söömisega. Samuti on mahepiim ja –liha paremate kvaliteedinäitajatega,“ selgitab Peetsmann. Mahetoit ei sisalda pestitsiidide jääke ja raskemetallide sisaldus on tavatoiduga võrreldes oluliselt madalam. Seega mahetootmine ja mahetoidu tarbimine toetavad nii inimese kui ka keskkonna tervist.
