Küll pisikesed, aga loodushoiu vaatenurgast ülimalt olulised tiigid Lasnamäel peidavad endas suurt elurikkust. Nimelt elab seal tuhandeid tähnikvesilikke, kelle praegune elupaik samaks ei jää.

Eestis elutseb kahte liiki vesilikke – tähnikvesilik ja harivesilik. Mõlemad on looduskaitse all. Üks pealinna esinduslikem elupaik on Lasnamäel asuv madalate lompidega tühermaa tennisekeskuse tagusel alal, millele kehtestatud detailplaneeringu tõttu peavad vesilikud – rahvakeeli triitonid – kolima. Kas see toob kaasa kahju või mõjub hoopiski positiivselt, selgub aastate pärast. 

„Püüame nii, et laiemas pildis oleks elupaiga arendamise ettevõtmine nii elurikkusele kui ka linnalooduse teadvustamisele ja hoidmisele kasuks,“ ütles ümberasustamistöid läbi viiva Tartu Ülikooli spin-off ettevõtte Rewild tegevjuht Jaanus Remm (pildil).

Olemasolevaid elupaikasid korrastatakse, muruplatsi asemele rajatakse looduslik elupaik ja luuakse juurde sigimiseks sobivaid veekogusid. Ala piiratakse tõketega, et loomad teele ei pääseks ja ületatavate teede alla ehitatakse vesilikele tunnelid. Tõkked ehitatakse selliselt, et vesilikud saaksid alale liikuda, kuid välja rännata ei saa.

„Kui vaadata ortofotot aastast 2002, on väga hästi näha, kuidas Väo karjäärist põhja suunas laiuvad suurepärased veekogude kogumikud raba- ja paekivimaastikus kuni Tondirabani. 20 aastaga on enamus piirkonnast täis ehitatud ja
elustik seetõttu hävinud või kokku koondunud,“ räägib kahepaiksete ekspert Kristiina Kübarsepp (pildil). Tallinki krunt jääb kahe erineva biotoobi vahele – paekivi ja rabamaastik. „Tegemist oli väga eriliikmelise ja erinevaid elutingimusi pakkuva alaga, kus oli suur elurikkus. Lisaks sellele oli Punane 76 ca 13 ha suurusel krundil paarkümmend veekogu, mis määrab oluliselt ära vee-elustiku liikide ohtruse elupaigas,“ lisab ta ja leiab, et seetõttu on väga oluline tegeleda väikeveekogude võrgustiku kaitsmisega, mitte keskenduda ainult üksikutele tiikidele. „Teist sellist ala Tallinnas, kus oleks niivõrd tihedalt nii palju veekogusid, enam ei leia,“ kõneleb Kübarsepp.

Kübarsepp leiab, et kui ka tänavu püütakse kinni ca 1000 tähnikvesilikku, kerkib taaskord ülesse tõsiasi, et neid pole kusagile viia, sest pole võrdväärseid elupaiku. „Olemasolev on ehitustööde käigus suures osas hävinud. Alalt on kokku ümberasustatud ca 1500 vesilikku ja ikkagi on alles veel tuhandeid, mis näitab, et tegemist on eriliselt tugeva asurkonnaga. Lisaks on nendes tiikides kala ja nad on siiski vastu pidanud,“ lisab ta.

Üks pealinna esinduslikem elupaik on Lasnamäel asuv madalate lompidega tühermaa tennise-keskuse tagusel alal, millele kehtestatud detailplaneeringu tõttu peavad vesilikud – rahvakeeli triitonid – kolima.

Eelnev ümberasustamine häid tulemusi ei toonud

Pea kümme aastat tagasi, 2013. aastal avastas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse spetsialist Meelis Uustal Lasnamäel kristallselge veega paiga, kus oli selgelt näha, kuidas vesilikud ringi ujusid. Toona hakati ehitama tennisekeskust ja kompromissina rajati vesilike elupaiga säilitamiseks asenduselupaik kolme veekoguga. Loodi ka talvituskuhilad kividest ja juurikatest. Tehti kokkulepe, et ala niidetakse võimalikult vähe ning et taimestik jääks vähemalt 15 cm pikkuseks. Elupaika asustati ümber ca 500 vesilikku. Seitse aastat hiljem selgus, et vaid ühes tiigis oli alles kolm triitonit, eelmisel aastal tuvastati vaid üksainus. 

„Vesilike kadumise üheks põhjuseks on kindlasti liiga tihe niitmine. Nende varjekohad on niitmise tulemusel ära võetud, seetõttu on vesilikud lindudele ja loomadele kerge saak. Samuti on kadunud toidulaud putukate näol. Sellistest olukordadest võiks õppida, et ei korduks samad vead, mida on juba tehtud,“ rääkis kahepaiksete ekspert Kristiina Kübarsepp. Teiseks põhjuseks oli elupaiga väiksus – kõigest 0,3 ha. „Vesilikke püüti ca 10 ha suuruselt alalt ja viidi mikroelupaika. Selle ümber oli aed, mis ajaga amortiseerus,“ lisas ta.

Toona tehtud keskkonnamõjude hindamises toodi välja, et Tallinna linn vajab vabaaja kohti ja meelelahutuskeskust, mis justkui kaalus üles loodusväärtused. „Tänaseks on ühiskonna väärtushinnangud muutunud ning toimiv ökosüsteem on hindamatu väärtusega. Järjekordse elupaiga kadumine oleks linnale suur kaotus,“ ütles Kübarsepp.

Samas rääkis Jaanus Remm, et 20. mail tööpäeva lõpetades astus ta tiikide juurest läbi ning silmas kristallselges vees hoogsat pulmamängu. Kokku märkas ta kuute vesilikku. „Ikka emane ees ja mitu isast tema järel. Vaatepilt oli nagu mõni ilmutus või hea enne. Üsna tõenäoline, et neid on seal rohkemgi. Tõsi, see arv ei ole suur, kuid nüüd on selge, et asurkond on alles ja on alust loota, et see hakkab peatselt kasvama,“ kirjeldas ta nähtut.

Ümberasustamine täies hoos

Tennisekeskuse taga asuval märgalal on triitonite ümberasustamine juba Rewildi spetsialistide poolt käimas ning tööd jätkuvad juuli esimese pooleni. Hetkel on sigimise aeg, kui kätte tuleb saada tähnikvesilike täiskasvanud isendid, hiljem otsitakse ka nende mune ja vastseid. 

Alale väljastatud detailplaneering näeb ette hoonestust, meelelahutuskeskust, mänguväljakuid ning kaubanduskeskust. See, et looduslikud liigid ehitustegevuse käigus kannatada saavad, on ilmne, selle leevenduseks ongi ette nähtud ümberasustamine ning elupaikade korrastamine, taastamine ja loomine Taevakivi tänava ääres ca 1,3 ha suurusele alale. Samuti on korrastatud Sõstramäe tänava märgala. Vesilikud viiakse tänavu Sõstramäe tänava ja Taevakivi tänava poolsesse külge rajatud veekogudesse, aga see, kas ümberasustamine õnnestub, selgub pärast uuringu läbiviimist. Eelmisel aastal asustas OÜ INF Mustakivi 881 täiskasvanud tähnikvesilikku ümber peamiselt Tondiraba tiikidesse.

Koostöös Tallinna ja Tartu Ülikooliga pildistati 2023. aastal iga vesilik üles. Igal vesilikul on individuaalne kõhualune muster ja selle järgi on võimalik neid hiljem eristada. 2027. aastal püütakse triitonid uuesti kinni ja võrreldakse, kas ja kui paljud ellu jäid, või on alles vaid need, kes elupaigas enne olid.

Kuigi juriidiliselt on kõik korras, ei saa eirata fakti, et erinevad liigid on kadumas. Ühe liigi rohkus sõltub teisest, ühe toidulaua kadumine mõjutab omakorda järgmist jne. Kahepaiksete eksperdina tõdeb Kristiina Kübarsepp, et seda protsessi on võimatu takistada või tagasi pöörata ja paneb Tallinna linnale südamele, et rohealadega seotud kokkulepped tuleks ajakohastada. „Püütakse rajada elurikkust kohtadesse, kus see on hävinud, kuigi hetkel saaks olemasolevat säilitada ja selle kvaliteeti tõsta,“ ütles ta.

Vanade elupaikade hoidmise asemel luuakse uusi

Eksperdid on alati soovitanud, et tuleks säilitada rohealasid ja tegeleda nende rikastamisega. Arendusi tuleks looduse seisukohast planeerida asukohtadesse, kus loodusväärtused on madalad. Kahjuks see nii lihtne ei ole, kuna kerkib üles maaomandi küsimus. Liigid ei vali oma elupaikasid selle järgi, kas need kuuluvad riigile või on eraomandis. 

Antud ala puhul ei saa rääkida vaid vesilike elu häirimisest. Lisaks neile on mõjutatud ka  erinevad kaitsealused taimed, roomajad, linnud ja nahkhiired. Samas on see teadaolevalt esmakordne juhtum Eestis, kus eraomanik loodushoidu ja taastamisse panustab. „Eesmärk on vesilike asurkonna kui ülejäänud koosluse pikaajaline kestmine. Loodame, et see õnnestub meil hästi ja saab olema väärt eeskujuks teistele,“ selgitas Jaanus Remm.

KOMMENTAAR

Viga on süsteemne
Meelis Uustal 

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse spetsialist 

See, kui kõrge loodusväärtusega elupaigad jäävad avastamata või need avastatakse nõnda hilja, et parim lahendus on kaitsealuste liikide ümber asustamine või asenduselupaikade rajamine, viitab pikaajalisele ja sissejuurdunud veale Eesti rohevõrgustiku planeerimises tervikuna. 

Eestis väljakujunenud planeerimispraktika kohaselt ei ole Eesti omavalitsused senimaani kohustatud enne üldplaneeringu koostamist viima läbi elurikkuse uuringuid, et selgitada välja väärtuslikke loodusmaastikke ja elurikkaid alasid. Sel põhjusel jäid ka 2010. aastal kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu raames elurikkamad alad kaardistamata ning kinnistule määrati ettevõtlusala juhtotstarve.

Praegu on Tallinnas toimumas suuremahulised elurikkuse alusuuringud, ettevalmistused mitmesaja hektari niitude elustikusõbralikuks hoolduseks ning käimas on kahe uue kohaliku kaitseala moodustamine.