Eesti talved on ettearvamatud, ühel päeval sajab pehmet lund, järgmisel katab teid peegelsile jää. Just see kiirelt muutuv teeolude iseloom teeb talverehvide valiku kriitiliselt oluliseks igale autojuhile. Talverehvid ei ole pelgalt hooajaline kohustus, vaid otsene panus sõiduturvalisusse. Vale rehv võib tähendada libedat kurvi, pikenenud pidurdusteekonda või hoopis kaotatud juhitavust. Õige valik seevastu annab sõidu turvalisuse – olgu tegu hommikuse tööle sõidu, linnatänavate vahel manööverdamise või kõrvalteedel liikumisega.

Eesti teede omadused Talved Eestis

Eesti teedeolud on talviti eriti mitmekesised ja ettearvamatud. Külmade kuude jooksul võib ilm muutuda tundidega, varahommikul võib tee olla kaetud jäise kattega, päeval sulada ning õhtuks taas külmuda. Tihti kohtame kinnisõidetud lumega teekatteid, millel libedus on varjatud, ning öiste miinuskraadidega võib isegi märjana näiv asfalt muutuda ohtlikult libedaks. Selline vahelduv ja keeruline olukord seab talverehvidele väga kõrged nõudmised.

Erinevate analüüside põhjal on jõutud järeldusele, et meie kliimas on naastrehvidel endiselt väga oluline roll, sest jäistel teedel pakuvad need kõige kindlamat haarduvust. Jää ja must jää, mida ei ole sageli võimalik palja silmaga märgata, võivad muuta tee väga ohtlikuks. Naastrehvidel olevad metallist ogad suudavad jää sisse haakuda, pakkudes seeläbi oluliselt paremat pidamist ja lühemat pidurdusteekonda. See on põhjus, miks paljud Eesti autojuhid, eriti maapiirkondades, eelistavad jätkuvalt naastrehve.

Lamellrehvid

Üheks eeliseks on see, et lamellrehvid tekitavad oluliselt vähem teekatte kulumist ja õhku lenduvaid peenosakesi, mis on linnakeskkonnas oluline nii teekvaliteedi säilitamise kui ka inimeste tervise seisukohalt. Nende madalam müratase muudab sõidu mugavamaks, eriti asfaltkattega linnatänavatel, kus naastrehvide metallotsad kipuvad häirivat müra tekitama.

Teiseks plussiks on lamellrehvide aastaringse kasutamise võimalus. Paljud mudelid sobivad kasutamiseks ka sügisel ja kevadel, mis võimaldab vältida iga-aastast rehvivahetuse kulu ja ajakulu. See võib muuta nad kokkuvõttes mugavamaks ja sageli ka soodsamaks valikuks autojuhi jaoks, kes liigub peamiselt hooldatud teedel ja suuremates asulates.

Lamellrehvide suurim puudus tuleb välja just siis, kui tee on kaetud kiilasjääga. Kuna lamellrehvid ei sisalda metallnaastusid, ei suuda nad jäisel pinnal haarduda sama kindlalt kui naastrehvid. Sellises olukorras võib pidurdusteekond olla märkimisväärselt pikem ning juhitavus halveneb. Seetõttu ei pruugi need olla parim valik kõrval- või külavaheteedel, kus teehooldust tehakse harvemini.

Naastrehvid

Naastrehvid on klassikaline ja endiselt kõige usaldusväärsem talverehvitüüp just siis, kui teeolud muutuvad eriti keeruliseks. Tänu rehvi pinnal asuvatele metallnaastudele saavutavad need rehvid erakordse haarduvuse, eriti jäistes oludes. See omadus annab naastrehvidele selge eelise olukordades, kus teekate on kaetud musta jääga või kinnisõidetud lumega – tingimused, mis on Eesti maapiirkondades ja külavaheteedel väga sagedased.

Need rehvid on konstrueeritud taluma kõige karmimaid teeolusid, sobivad need ideaalselt kasutamiseks piirkondades, kus teehooldus on harv või olematu. Just seetõttu eelistavad paljud maapiirkondade elanikud naastrehve, need annavad turvatunde ka keerulistes ja ootamatutes olukordades. Suurem stabiilsus pidurdamisel, kurvide läbimisel ja kiirusel sõitmisel lisab veelgi kindlustunnet, eriti kui liiklemine toimub varahommikul või hilisõhtul, kui tee võib olla ootamatult libe.

Naastrehvid tekitavad need oluliselt rohkem müra võrreldes lamellrehvidega, mis võib muuta sõidu vähem mugavaks, eriti asfaldil ja suurematel kiirustel. Lisaks kulutavad naastrehvid teekatet tunduvalt rohkem, iga läbitud kilomeeter võib tähendada grammides tolmu ja osakesi, mis satuvad õhku ning mõjutavad nii keskkonda kui inimeste tervist.

Veelgi enam, linnatingimustes, kus teehooldus on regulaarne ja teekatted sageli puhtad, võib naastrehvidega saavutatud lisaturvalisus olla tarbetu. Sellistes oludes ei kasuta juht naastude potentsiaali täielikult ära, kuid peab siiski taluma nende poolt kaasnevat müra ja keskkonnakahju. Seetõttu võib linnasõiduks naastrehv olla pigem ebapraktiline valik.

Talverehvide eluiga

Lamellrehvi puhul on soovitatav mustrisügavus vähemalt 4 mm. Kuigi seadusega lubatud miinimum on 3 mm, muutub lamell sellise mustri juures oluliselt vähem efektiivseks, eriti lumes ja vesiliu ohu korral. Naastrehvide puhul on samuti oluline, et mustrisügavus oleks piisav. Madal muster vähendab naastude toimet ning pidamine väheneb märgatavalt. Sügavam muster aitab säilitada paremat haarduvust ja suunastabiilsust, eriti lume ja vee ärajuhtimisel.

Rehvi vanus mängib suurt rolli eriti lamellrehvide puhul. Värske lamellrehv, mille kummisegu on pehme ja elastne, tagab palju parema toimimise kettakülmal asfaldil või kõval lumel. Aja jooksul kaotab kumm oma elastsuse, isegi kui muster näib visuaalselt korralik, ei pruugi rehv enam vajalikku pidamist pakkuda. Rehvi tootmisaega saab kontrollida DOT-koodi järgi, mis on märgitud rehvi küljele, üldiselt peetakse üle 5 aasta vanuseid rehve juba vananenuks.

Lisaks kulumisele ja vanusele on oluline pöörata tähelepanu ka igapäevasele hooldusele. Rehvirõhu regulaarne kontroll tagab rehvi optimaalse kokkupuute teekattega ning vähendab ebaühtlast kulumist. Samuti tuleb rehve aeg-ajalt tasakaalustada, et vältida vibratsiooni ja parandada sõidumugavust. Visuaalne kontroll rehviprofiili osas aitab märgata enneaegset või ebaühtlast kulumist, mis võib viidata probleemidele veermikus või rehvirõhus.