Natuke rohkem kui kuu aega on Laine Randjärv olnud Viimsi vallavanem. On paras aeg küsida esimeste kogemuste kohta.

Millised olid need „kolm ümbrikku“ – meenutades üht vana anektooti – mille eksvallavanem Siim Kallas teile lauasahtlisse jättis?

Esiteks pärandas Siim Kallas mulle teadmise, et Viimsi vallavalitsuses töötavad toredad ja sõbralikud inimesed.
Teiseks jäid tema lauale suured ja valla arengu jaoks olulised projektid nagu raamatukogu avamine uutes ruumides ja Noorte Talentide Kooli loomine.
Kolmandaks sain temalt soovituse, et vallavanemana on tähtis hoida meeskonda. Igas mõttes.

Millega on Viimsi vald jõudnud üllatada positiivselt…

Mind on positiivselt üllatanud äratundmine, et vaatamata paljude aastate jooksul meedias loodud “keerulise valla” mainele ei vasta see tegelikult tõele. On olemas mingisugused “stoorid” ja mälupildid minevikust, mida kantakse rahva hulgas edasi nagu katkises telefonimängus, mis heidavad kahjuks varje ka tänasele, ent praegu vallavalitsuses töötavad ametnikud on uuendusmeelsed ja korrektsed ning püüavad endast kõike anda, et valla elanikel mõnus ja muretu elu oleks. Kindlasti on arenguruumi meil kõigil, et asjad sujuksid veel paremini.

… ja negatiivselt

Mul on kurb, et on viimsilasi, kes ei tunneta iga oma ihurakuga, et Viimsi on nende koduvald, millega tahaks igal sekundil samastuda, vaid peavad Viimsi valda vaid magalaks. Selle nimel, et Viimsis valitseks igas elanikus selle põlise rannarahva vaim, kes kunagi poolsaarel esimesed asukad olid, kes looduse stiihia kiuste siin visalt tegutses, kes oma juurte üle uhke oleks – tuleb veel vaeva näha. Ma arvan, et see tunne tuleb lihtsalt üles leida ja ellu äratada. Tahan selle nimel tegutseda.

Kas tunnete kergendust – eriti arvestades ümberringi toimuvat – et „suures“ poliitikas kaasa ei löö?

Kuna kuulun Eesti Reformierakonna juhatusse, siis puudutab mind hetkel toimuv igati ja kõrvaltvaatajana ma ennast ei tunne. Igal juhul olen ma kaasa elamas oma endiste riigikogu kolleegide tegutsemisele, ehkki otseselt Toompeal ma iga päev ju enam ei käi.
Muuseas, me ei tea ju praegu veel ka seda, milline saab olema järgmine valitsus. Täna pole see selge.
Ausalt öeldes on tegutsemine kohaliku omavalitsuse tasandil sama vastutusrikas kui seadusloome parlamendis.

Mille poolest erineb Viimsi valla juhtimine mõne teise omavalitsuse – mida olete kogenud – juhtimisest?

Olen osalenud Tartu linna juhtimises viis aastat (abilinnapea ja linnapeana) ning Rae valla volikogu esimehena ühe aasta. Suures plaanis on süsteem sarnane igal pool. Üksteise kogemustest ka õpitakse ja tihti küsitakse kolleegidelt naabervaldadest soovitusi. Kohalikud omavalitsused toetuvad oma tegevustes samadele seadustele ja seetõttu pole liiga palju erinevusi. Väga palju sõltub meeskonna traditsioonidest ja töökultuurist. Aga nagu öeldakse – iga koor on oma dirigendi nägu, seepärast tuleb see kujundada ja luua meeskondlikus koostöös ning sõltub väga palju juhtimismeetoditest.
Muidugi suurim geograafiline erisus minu eelnevatest töökohtadest on see, et Viimsi on kolmest ilmakaarest ümbritsetud merega ja tema koosseisus on mitmeid saari. Ehkki mu nimi (Laine) on küllaltki vesine, on mere ääres ja saartel elu korraldamine valdkond, millega ma pole varem kokku puutunud, ent õnneks on valla ametnike hulgas oma ala asjatundjad, kes aitavad otsuseid teha.
Iga kogukonna jaoks on oluline, et elaks tema küla, kool ja kirik. Need sümboolsed märksõnad on teljeks iga valla juhtimises.
Ülitähtis on vallavalitsuse hea koostöö volikoguga. Mul on hea meel, et volikogu esimehe Taavi Kotkaga vaatame samas suunas, ka koalitsioonipartnerite seas on inimesed, kellega oleme koostööd teinud varasemalt nii valitsuses kui kohalike omavalitsuste liitudes.

Kas oled jõudnud kohtuda ka opositsiooni esindajatega?

Pikemalt olen suhelnud Hannes Võrnoga. Elu on meid varasemas elus kokku viinud nii kultuurimaailmas kui isiklikumal tasandil. Ivo Rulli juures olen 2006. aastal Tartu linnapeana käinud koolitusel. Teistega olen vähem tuttav. Kindlasti tahan leida aega põhjalikumaks kokkusaamiseks. Esimene kuu on läinud kui linnutiivul, et end valla igapäevaeluga kurssi viia, aga kohtumine opositsiooniga on tegevuste nimekirjas prioriteetide hulgas.

Teie oponent vallavanemaks pürgimisel, Hannes Võrno, käsitles „härrasmeeste kooli“ ehk poeglaste gümnaasiumi rajamise vajalikkust Viimsi valda. Kuidas suhtud oponendi ideesse?

Hannese idee on täitsa tore – “härrasmeeste kool” oleks igale vallale uhkuseks. Samas ma leian, et härrasmehi peab kasvatama iga kool.
Olulisim on, et Viimsi koolid oleksid turvalised ja et haridus, mis siin omandatakse, oleks konkurentsivõimeline terves Eestis ja raja taga. Innovaatiline lähenemine õppemeetoditesse ja uued tehnoloogiad, keskkonnateadlikkuse tõstmine ja võõrkeelte oskused – need on oleviku ja tuleviku kooli väljakutsed.
Kool ei ole ainult õppimine – moodsa sõnaga valdkond – rekreatsioon – on samuti see, mis peab olema tänapäeval pidevalt tähelepanu all. Seetõttu peangi oluliseks kvaliteetse huvihariduse andmise võimalusi.

Naissaar ja Prangli on ainulaadsed turismipiirkonnad. Kas olete arutanud, kuidas turiste neisse piirkondadesse veel juurde meelitada?

Pean ütlema, et konkreetselt selle teemaga, kuidas saartele turiste juurde meelitada, pole ma tegelenud. Küll aga on Prangli ja Naissaare teema olnud arutelu all seoses koolieluga ja suveüritustega. Samuti on tähtis Naissaare sadama kordategemisele lisaks oluline hea tee olemasolu, et sadamast etendusepaika ja kirikusse oleks mugav jõuda.
Ma arvan, et ega praegusest liiga palju rohkem suveturiste nendele saartele ka suunama ei peaks.

Kas vallavanema ameti kõrvalt jääb aega ka muusikaga tegelda?

Oma kooridega tegelen ikka samamoodi edasi. Sel aastal olen juubelilaulupeole ette valmistamas kaht koori – üks on 30-aastane Tarmeko kammerkoor ja teine 3-aastane Akadeemiline Meeste Lauluselts. Töö on väga pingeline, repertuaar on erakordselt nõudlik. Ent kooriproovid annavad mulle palju energiat ja aitavad argipäevastele tegevustele lisavärve anda.

Kuidas läheb Teie ümberkolimine Viimsi valda?

On päevakorras.