Peatselt jätkub aastal 2017 alanud maakonna lääneosa raudteevõrgu kaasajastamine. Tänavu uuendatakse lõplikult Keila jaam. Kolme aasta pärast on aga valmis teine raudtee Keilast Valinguni ning Padulast-Pääskülani.
Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin ütles Harju Elule, et tänavu hiliskevadel jätkuvad Keila jaama tööd on osa Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise ja liiklusjuhtimissüsteemi uuendamise projektist.
Selle koguhind on peaaaegu 60 miljonit eurot ning töö algas juba 2017. aastal.
Lääne-Harju suurprojekt koosneb tema sõnul viiest suuremast osast. Ehk need on raudteede kapitaalremondi teine etapp kõikidel Lääne-Harju liinidel, liinide liiklusjuhtimissüsteemi (LJS) uuendamine ning Tallinn-Balti jaama laiendamine.
“Lisaks Pääsküla-Keila teise peatee rajamine. Ehitatakse Keila-Valingu ligi 2,7 kilomeetrine ja Laagri-Pääsküla ligi 3,8 km vaheline raudteelõik. Ehitatakse ümber Pääsküla ja Keila jaamad ning rajatakse Keilasse täiendav ooteplatvorm,” rääkis Vjatkin.
Keila jaam valmib
Lisaks laiendatakse Paldiski raudteejaama, pikendatakse sealseid jaamateid, ehitatakse ringi reisijate ooteplatvorm ning rajatakse täiendav rööbastee reisirongidele.
Lähiaja suurem ettevõtmine on tänavusel kevadel jätkuv ehitustöö Keila jaamas. Täpsemalt tehakse Tallinna poolse jaama osa ümberehitus seoses teise peatee võimaluse loomisega Keila-Valingu jaama vahele. Vahetatakse pöörmed, renoveeritakse ülesõit, paigaldatakse uued liiprid ja rööpad ning ehitatakse ümber kontaktvõrk. Keila jaama ehitatakse ka uus liiklusjuhtimissüsteem.
“Koos jaama rekonstrueerimisega uuendatakse juunikuust kuni augustini Keila jõe raudteesilda. Projekti eesmärk on tagada liiklusohutus ja toimepidevus ning vähendada kiiruspiirangute arvu,” seletab Riho Vjatkin. Tema sõnul uuendab teid GoTrack OÜ ja liiklusjuhtimissüsteemi rajab Mipro OY.
Keila raudteesild uuendatakse augustikuuks. Fotod Allar Viivik Mida tehti Keila jaamas aga mullu? Vjatkini sõnul tehti Paldiski poolse osa tööd. “Oktoobri keskpaigaks sai valmis Keila raudteejaama teede täieliku rekonstrueerimise esimene etapp, mille käigus vahetati välja jaama Paldiski ja Riisipere poolses osas kõik pöörmed, liiprid ja rööpad. Ehitati ka uus ooteplatvorm. Nüüd liigume töödega edasi Tallinna poolsesse osasse,” ütles ta. Sügiseks on kogu jaama taristu uuendatud.
Rongid ei sõida
Koos raudteetöödega on juunis ja juulis rongiliikluses ka mitmeid katkestusi. Keila ja Paldiski vahel ei sõida rongid 25. juunist kuni 9.juulini, Pääsküla ja Keila vahel 13. juulist kuni 31. juulini ning Valingu-Keila vahel 6. juunist kuni 31. juulini.
Sügiseks on kogu jaama taristu uuendatud.
Nendel aegadel on käigus rongide asendusbussid. Täpsem sõiduplaan on avaldatud leheküljel www.elron.ee.
Kui Keila jaamas on augustikuuks töö lõppenud, siis algavad ettevalmistused teise tee muldkeha, rööpapaari ning uue raudteesilla ehituseks üle Keila jõe. Need peavad valmima aastal 2023, kuid töövõtjad sellel projektil veel ei ole.
Keila uus raudteesild rajatakse praegu kasutusel oleva silla kõrvale. Vana sild saab teatavasti uuendatud eeloleval suvel.
Mullu raudteel rekordarv reisijaid
Kohalikus reisirongiühenduses sõitis eelmisel aastal ligikaudu 8,3 miljonit reisijat, mis on üle 600 000 reisija ehk 8% võrra rohkem kui 2018. aastal. “Kindlasti aitas reisijateveo kasvule kaasa meie hea koostöö reisijateveoga tegeleva raudtee-ettevõtjaga Elron, seda eriti arvestades suuri ehitus- ja remonditöid meie taristul. Ka käesolevaks aastaks prognoosime reisijate arvu kasvu. Sellele aitavad kindlasti kaasa nii uue raudteelõigu avamine Riisperest-Turbani detsembrikuus, raudteetööde tehnilise akna kaotamine päevasel ajal kui ka pidev töö rongide kiiruste tõstmiseks,” lisas Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee. Rahvusvahelist reisirongi Tallinn-Peterburi-Moskva vahel kasutas eelmisel aastal 111,1 tuhat inimest, mis on pea 4% kõrgem tulemus kui 2018. aastal.
