COVID-19 kolmas laine on Harjumaad (v.a Tallinn) seekord suuresti säästnud. Kui Eesti nakatumisnäit küündis eelmise nädala lõpus juba üle 1800, siis Harjus jäi see siiski mõnisada pügalat allapoole.

Mis Harjus ning kitsamalt Saue vallas viiruserindel muret teeb? Samuti sellest, miks peaks vaktsineerima ning mis saab edasi, rääkis Harju Elule Laagri perearstikeskuse juht-perearst Triinu-Mari Ots.

Milline on teie hinnangul epidemioloogiline olukord Harjumaal? Samuti olukord Saue vallas, kitsamalt Laagris?

Mina ei ole epidemioloog ja kogu Eesti haigestumisega ei jõua ma end enam kursis hoida. Aga suures plaanis tundub, et meie keskus ja kogu Harjumaa on üsna Eesti keskmise sarnane. Meil on päevas 8000 inimese kohta umbes 25 uut haigusjuhtu. Ehk kord vähem, kord rohkem. Haigestuvad suures plaanis noored ja lapsed, aga ka keskealised ja vaktsineeritud.

Nende pealt on päris hästi näha, et vaktsineeritute haigus kulgeb enamasti kergemalt. Aga ei saa öelda, et sümptomiteta. Meie keskuse hulgast ei ole minu andmetel keegi vaktsineeritutest vajanud haiglaravi. Päris raskelt haigestunuid – selliselt, kes vajaksid kiiret suunamist haiglasse – ei tule meie praktikas just iga päev ette.

Kevadise lainega võrreldes on nüüd näha, et oluliselt rohkem on haigestumist laste ja noorte hulgas ning näeme, et see deltatüvi on agressiivsem ka vaevuste tekitamise osas. Praegu on klassikaline nn kahe küüruga kulg – tundub, et inimene viie päeva põdemise järel justkui paraneks juba, kuid siis tekib uus sümptomite laine ja tõeline köha jõuab alles siis pärale.

Kuidas on Saue vallas / Laagris läinud vaktsineerimine?

Meil on läinud vaktsineerimine kogu aeg päris hästi. Oleme sellega tegelenud jõudumööda kogu aeg, ka enne praegust kampaaniat.

Kevadel alustasime esimeste doosidega väga varakult. Seega on meil praegu kätte jõudnud riskigrupi kolmanda doosi aeg, neid me praegu peamiselt teeme. Vaktsineerime päevas keskmiselt 50–60 inimest, mis on väga hea tulemus. Aga meil on õdesid vaja siiski ka vastuvõttude jaoks, vereproovide võtmiseks ning telefoninõustamiseks. Kahjuks on esimesi doose meie majas iga päev päris vähe, me lihtsalt ei oska enam neid inimesi kuidagi nõustada ega motiveerida. Tundub, et kõik, kes on vähegi vaktsiiniga nõus, on selle praeguseks juba saanud. Kuid neli-viis „hilist ärkajat“ esimese doosi saajat on meil siiski iga päev vaktsineeritute hulgas.

Mida ütlete neile, kes ei taha ennast kaitsepookida? Kas nad on tõesti lamemaalaste, reptiilide, vabamüürlaste või mõne muu grupi vandenõud kartvate teoreetikute mõju all? Või on neil ikkagi vähe teavet?

Inimeste argumendid on erinevad. Väga palju näen ma arvamust ja hirmu inimestel, kellel on olnud mingid allergiad. Nad arvavad, et allergikutele on vaktsiin kuidagi ohtlik. Tegelikult on nii, et vastunäidustus on vaid konkreetne allergia vaktsiini komponentide vastu, mida tuleb väga harva ette – meie keskuses on üks sellise anamneesiga patsient. Eelnev anafülaktiline reaktsioon näiteks mesilase hammustusele, mõnele toiduainele vms ei ole vastunäidustus vaktsiini saamiseks. Ka oleme me võimalikuks allergiliseks reaktsiooniks alati valmis ja see on ravitav. Oleme vaktsineerinud väga palju erinevate allergiate anamneesiga patsiente ja mitte kellelgi neist ei ole tekkinud allergilist reaktsiooni vaktsiinile.

„Ma lootsin juba kevadel, et kolmandat lainet ei tule, aga see tuli. Kui suur hulk inimesi on antikehadeta, siis on tõenäoline, et viirus leiab endale endiselt peremehi.“

Teine grupp on kõrvaltoimete pelgajad. Ka see on mõistetav. Tõesti, ma ei ole pea ühegi teise vaktsiiniga näinud nii palju kõrget palavikku, peavalu kui COVID-19 vaktsiiniga. Ka meie töötajatel umbes kolmandikul tekkis vaktsineerimise järgsel päeval halvenenud enesetunne, palavik või mõni muu üldsümptom. Ja sama järsku, kui need tekkisid, need ka kadusid. Mõistan seda hirmu täiesti, kuid julgustan – need kõrvaltoimed on siiski ettearvatavad ja nende kulg lühiajaline. Küll aga me ei tea mitte keegi, kuidas konkreetsele inimesele COVID-19 viirus mõjub.

Osa inimesi arvab, et COVID-19 läbipõdemine kas neid ei ohusta või arvavad, et nad on nii terved, et põevad nii kergelt, et nad eelistavad vaktsineerimisele läbipõdemist. Sama grupp toob argumendina ka selle, et läbipõdemise immuunsus püsib kauem ja on tugevam.

Ning tõesti on ka teatud hulk inimesi, kes arvavad vaktsineerimiste taga olevat mingit vandenõu. Nende hulk on tegelikult marginaalne. Aga kui esimest kolme keeldujate gruppi meil veel ehk õnnestub ratsionaalsete argumentidega veenda, siis seda viimast seltskonda reeglina ükski mõistuslik selgitus ega teadusuuring ei veena. Nemad usuvad oma autoriteete, kes oskavad oma jüngritega väga veenvalt manipuleerida ja esitavad teadusuuringute seda poolt, mis neile sobib.

Kas kolmandale lainele järgneb teie hinnangul neljas ja võib-olla ka viies laine?

Ma olen arst, mitte ennustaja. Ja seda, mis tuleb, ei oska ma arstina kuidagi prognoosida. Ma lootsin juba kevadel, et kolmandat lainet ei tule, aga see tuli. Kui suur hulk inimesi on antikehadeta, siis on tõenäoline, et viirus leiab endale endiselt peremehi, kelle kaudu tekitada ka järgmised lained, aga ma isiklikult väga loodan, et see nii ei lähe. Viroloogid on öelnud, et see viirus leiab varem või hiljem üles kõik antikehadeta inimesed, seega sõltub järgmiste lainete võimalik teke sellest, kui suur hulk selliseid inimesi on.

Ma olen alati optimist olnud, kuid praegu hakkab ka minu entusiasm raugema.