Traditsiooniliselt on jõuluajal tuppa toodud harilik kuusk, mõnedes peredes nulg, mõnel pool aga hoopis potis kasvav puu. Milline neist valida ja kuidas puu eest hoolitseda nii, et ka jõuluõhtul uhke rohelus tuba kaunistaks?

Küsimustele vastavad Juhani Puukooli sisuturunduse projektijuht Maris Jakobson ja Vääna Puukooli juhatuse liige Jaanika Kondor.

Milliseid jõulupuid peale hariliku kuuse veel tuppa tuuakse?

Maris Jakobson (MJ): Hariliku kuuse ja kaukaasia nulu kõrval pakutakse meil lõigatud jõulupuuna ka Serbia kuuske ja torkavat kuuske (nn hõbekuuske). Serbia kuusk näeb nuluga üsna sarnane välja, kuid tema võra on kitsama kujuga. Torkav kuusk on okaste hõbedase värvi tõttu äärmiselt dekoratiivne ja omapärane. Samas on need okkad ka väga teravad ja tugevad. Seetõttu ei soovita seda puud peresse, kus on väikesed lapsed.

Jaanika Kondor. 

Jaanika Kondor (JK): Traditsiooniline jõulupuu on Eestis siiani olnud harilik kuusk. Viimastel aastatel on hakanud populaarsust koguma ka nulg, aga lisaks nendele võib tuppa võib tuua ka nt hõbekuuse ehk torkava kuuse, serbia kuuse või miks mitte hoopis kasvõi männi või kadaka, kui tahta midagi täiesti ebatraditsionaalset ja teistsugust. Puukoolides on need okaspuud enamasti kõik esindatud ja oma (eri)soovist võiks juba varem müüjat teavitada, et tagada soovitud puu saadavus.

Kuidas puid tubastes tingimustes hooldada, et nad võimalikult kaua värsked püsiksid?

MJ: Soovitame osta jõulupuu kindlasti väli- või õuealalt ning enne sooja tuppa viimist lasta puul rahulikult ja aegamisi kohaneda. Näiteks garaažis, trepikojas, keldris. Nii ei teki üleminekul ühest keskkonnast teise suurt šokki. Mida suurem on temperatuuride vahe õues ja toas, seda aeglasemalt peaks kogu protsess käima. Maksimaalne temperatuuride erinevus võiks olla umbes kümmekond kraadi. Puule tuleb anda aega temperatuuriga kohaneda vähemalt paar tundi, kui võimalik, siis ideaalis terve öö.

Kuigi romantilistes filmides ja ilusatel (sotsiaalmeedia)piltidel on jõulupuu enamasti alati põleva kamina ees, siis igasugusest soojaallikast, sh seinal olevast soojuspumbast tuleb puu võimalikult kaugel hoida. Mida jahedam on asukoht, seda kauem on ka puu kena ja värske. Kui kodus on põrandaküte, siis on abiks ka toalilledele mõeldud ratastel alus või madal laud. Nii käib õhk alt läbi ja puu ei „küpse“ kogu aeg.

JK: Kuna inimesed soovivad tihtipeale juba lausa esimeseks või teiseks advendiks jõulupuu tuppa tuua, siis võib juhtuda, et jõuludeks on puuke kuivanud ja enamus okkaid juba maha visanud. Tihti läheb see nii just hariliku kuusega, sest kuusk laseb kuivades okkad oksa küljest lahti, aga näiteks nulu okkad püsivad ka kuivanuna oksa küljes tugevasti kinni. Teised kuuse liigid püsivad toas pikemalt värskena. Eriti hästi peab vastu hõbekuusk.

Kuidas hoolitseda potikuuse eest ja kuidas ta õueelule üle viia?

MJ: Potijõulupuu ostmisel on üldjuhul eesmärk see hiljem aeda istutada, see aga seab taime ületalve hoidmisele omad nõuded. Asja teeb keerulisemaks see, et potijõulupuude nime all müüdavate taimede valik eri müügikohtades on üsna lai ning lootust, et iga potis oleva puukese saab kevadel õue viia, tegelikult ei ole. Potijõulupuuna müüakse nii selliseid väikesi puukesi, mis meie kliimas õues ellu ei jää (ning mida on isegi toas üsna raske elus hoida), kui ka spetsiaalselt jõulumüügiks maast välja kaevatud ning pisikesse potti surutud puid, kel on väga väike juurekava, kui üldse.

Juhani puukoolist leiab sobiva jõulupuu liigi ja kaunistuse igaüks. 

Aga on ka kolmas variant ehk puud, mis on meie kliimas igati külmakindlad ning mis on puukoolis potis suureks kasvatatud. Mida suurem on taime pott, seda kindlam, et taimel on kaasas korralik juurekava, mis tagab hiljem eduka istutamise. Lihtne soovitus, mida meelde jätta, on see, et kui ostate potis jõulupuu soojast kohast, siis hoidkegi teda soojas edasi ning välialalt ostetud puu jätkegi külma kätte. Kevadel aeda istutamiseks sobivad need potis kasvanud jõulupuud, mis on koju toodud istikuäri õuealalt ning mida ei viida tuppa sooja.

Potikuuse võib istutada maha kevadel kui maa on tahenenud või hoolitseda tema eest veel terve järgneva suve ning jõulude ajal jällegi jõulupuuna kasutada.

JK: Kui rääkida potijõulupuudest, siis neil on tuppa toomisel samuti vaja enne jahedamas kohas üles sulada. Lisaks hiljem välja viimisel jällegi harjutada algul jahedama õhuga ja alles siis päris õue viia. Kui on võimalik taime hoida jahedas ruumis kevadeni (2–4 ºC), siis võib seda teha, aga kindlasti ei säili potis puu tavalisel toatemperatuuril kuni kevadeni toas.

Kui on kindel soov taim järgmisel kevadel maha istutada, siis pigem ei soovitaks potis kasvavat taime ikkagi tuppa tuua, sest ta on nö talveunes ja nii suur temperatuuride kõikumine ajab puu režiimi sassi ja ta ei pruugi sellega hakkama saada. Kui on väga suur soov siiski potis puu tuppa tuua, siis tuleks järgida kindlasti tuppa ja toast tagasi õue viimise reegleid, hoida puud toas maksimaalselt 4–6 päeva ja taime võra igapäevaselt veega piserdada ning mulda mõõdukalt kasta.

Maris Jakobson. 

Lisaks võiks teada ka seda, et sageli on aianduskeskustes müügil sellised potijõulupuud, millel on juured läbi raiutud ja nii potti pandud. Sellised taimed sobivad ühekordseks jõulupuuks, kuid tavaliselt kasvama nad pärast ei lähe. Meil Vääna puukoolis on kõik potijõulupuud kenasti juurdunud ja õigete tingimuste järgimisel lähevad pärast maha istutamist ka kasvama.

Potikuuse võib istutada maha kevadel, kui maa on tahenenud või hoolitseda tema eest veel terve järgneva suve ning jõulude ajal jällegi jõulupuuna kasutada. Nii on võimalik ühe taimega lausa kaks aastat jõule nautida ja alles siis talle sobiv koht kasvamiseks leida.

Mida arvata sellest, kui inimesed eelistavad kunstpuud päris puule mõttega, et nii jääb rohkem puid metsa?

MJ: Lõigatud jõulupuud on tegelikult samamoodi põllul saagi nimel kasvatatud kultuur nagu kõrvits või lõikeroos. See tähendab ka spetsiaalset hooldamist ja kujundamist, et ta oleks jõulupuuna võimalikult tihe ja kohev. Metsa arvelt jõulupuud ei tule. Pigem tuleks mõelda, millise jalajälje jätab keskkonnale kunstpuude tootmine ja transport kusagilt maakera teiselt poolelt Eestisse.

Samuti – mis saab kogu sellest kunstmaterjalist pärast seda, kui sellist puud enam ei taheta? Samas kui päris puud jõuavad tükeldatuna komposti või puiduhakkena peenrale tagasi. Nii nagu toidu ostmisel, võiks ka taimede ostmisel lähtuda põhimõttest, et eelista eestimaist, meie oma aednike kasvatatut.

JK: Tõsi ta ju on, et väga suur kogus jõulupuid igal aastal maha võetakse, kuid kui võrrelda kunstpuu jalajälge eluspuu jalajäljega loodusele, siis seal on väga suur vahe. Päris kuusk seob kasvades õhus süsihappegaasi ning teda on võimalik komposteerida või põletada, ehk ta saab tagasi looduseks, aga kunstkuuse tootmiseks on vaja toota plastikut, mis ei saa kunagi looduseks ja jätab oma jälje reostuse näol. Pigem siis juba võtta kasutusele potijõulupuu.

Tänapäeval on rajatud jõulupuude saamiseks spetsiaalsed jõulupuude istandused, kust kuuski raiutakse. Eestis on ilma metsa kahjustamata võimalik metsast kuusk tuua, kasutades RMK rakendust, mis näitab ära kohad, kus seda teha võib, seega – valides õige koha ja puu, saab selle isegi kasulikuks tegevuseks lugeda, sest metsas on palju selliseid kohti, kus kuuseke niikuinii suureks kasvada ei saaks.