Lauritsapäeval meenutati Kuusalus mälestusmärgi ning konverentsiga Eduard Ahrensit, kelle 174 aasta eest ilmunud grammatika lõi aluse praegusele eesti keelele.
Mälestuspäev algas Kuusalu kalmistul Eesti esimese Vabadussõja mälestusmärgi juures meenutushetkega. Kaks päeva hiljem avati lauritsapidustuste ajal samba ees ENSV aegadel kõrvaldatud mälestustahvel. Samale kalmistule maeti aastal 1863 ka pastor Eduard Ahrens.
Et ilm oli päikeseline ja soe, peeti lauritsapäeva jumalateenistus ajaloolise pastoraadi ees. Osalesid EELK peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ning õpetaja Jaanus Jalakas. Laulis korp Rotalia meeskoor ning mängis kaitseväe orkester.
Vähemalt 150 külalise ees avas mälestusmärgi tseremoonia Laurentsiuse Seltsi juht, ajaloolane Sulev Valdmaa. “Aastal 1901 leidis Villem Reiman Kristjan Jaak Petersoni käsikirjad. Teiste hulgas oli seal luuletuse “Kuu” käsikiri. Selles on tänaseks harjumatus kirjapildis read, mis tänaseks tuntud teises kirjaviisis,” ütles Valdmaa.
Tuntus tuli hiljem
1803 aastal Tallinnas sündinud Ahrens õppis Toomkoolis ja hiljem Tartu ülikoolis pastoriks. Ta tegi aastatel 1837-63 kirikukroonikasse väga täpseid saksakeelseid ülestähendusi. “Nii annab õpetaja teada hoonete ehitusest ja remondist, viljasaakidest, ilmastikust ning suurest vaalast, kelle torm Rammu saare randa ajas. Sõnagagi ei maini ta aga enda aastatepikkust keeletööd,” ütles Valdmaa.
Ometi püüdis mees sarnaselt oma ametivendadega talupoegade keelt kirja panna ning loetavaks teha. 1843 ilmuski trükist saksakeelne “Tallinna murde eesti keele grammatika”, mis jäi esialgu tähelepanuta. Ometi sai sellest teosest alguse pööre eesti kirjakeele arengus. Kümme aastat hiljem ilmus grammatika täiendatud trükk. Seda vaatamata teravaks kiskunud suhetele ÕESis ning kaasaegsetega. “Ta lõi midagi täiesti uut, mida hakati hiljem isegi Ahrensi keeleks nimetama. Võttis grammatika koostamisel eeskuju soome keelest,” rääkis ajaloolane.
Keelerahvas külastamas Eduard Ahrensi hauda Kuusalu kalmistul. Pärastlõunal toimus rahvamajas ka kuue ettekandega kolmetunnine konverents. Aastal 1862, oma viimaseks jäänud sinodil lausus Ahrens: “Minu grammatika ilmus liiga vara. Aeg, mil seda hinnata osatakse, on tulevikus”. Sama tekst on ka mälestusmärgil.
Ometi hakkas uuendus levima ning juurduma. Näiteks C.R. Jakobsoni kooliõpikud olid juba tema kirjaviisis.
Kauaplaanitud mälestusmärk
Valdmaa meenutas, et 19. sajandi lõpul anti välja postkaart tosina Eesti elu edendajaga. Nende hulgas on Koidula, Jannsen, Hurt, Hermann, Jakobson ning ka Ahrens. “ Enamusele neist on olemas mälestusmärk või on neid mitu. Vaid Ahrensil mitte. Ometi on tema keeles koostatud Tartu rahuleping, tema keeles toimib täna Eesti riik,” lõpetas Valdmaa.
Kujur Paul Mänd rääkis mälestusmärgi loomisest. “Kõik sai alguse aastal 2012, kui tegime suurele mälestusmärgile väikese kavandi. Seltsi juht Sulev Valdmaa ütles siis, et avamine on lauritsapäeval. Õnneks ta ei teadnud, millisel aastal see juhtub,” ütles Mänd.
Tema sõnul oli alguses tähisega kiire, vahepeal oli aega küll ja kohati tundus, et midagi ei tulegi. “Ja nüüd on tänu vallarahvale ja teistele asi valmis,” ütles teine autor Aivar Simson. Kokku kogunes eraisikute, ettevõtete, riigi ja omavalitsuste annetusi üle 50 000 euro.
Mälestusmärgi pühitsesid peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Tiit Salumäe. Samuti pühitsesid nad pastoraadi seinal seisva annetajate tänuplaadi.
President Arnold Rüütel rõhutas, et Ahrensi kirjaviisi on küll hiljem korduvalt täiendatud, kuid põhimõtteliselt on see kasutuses siiani. “Tema panust eesti keele arengusse tuntakse kahjuks vähe.
Tunduvalt vähem kui tema eelkäija Masingu oma, kes tõi eesti keelde õ-tähe. Laurentsiuse Selts on teinud Ahrensi tutvustamisel tänuväärt tööd,” ütles president.
Keeleteadlase Mati Hindi hinnangul ei arvanud Eduard Ahrens, et arenenud keel on Eesti identiteedi nurgakivi. “Täna teame, et Ahrensi vaated keeleuurimisele on tänasele tuntuvalt lähemal kui peaaegu sada aastat õilmitsenud kodukootud teooriad. Lauseõpetus päästis keele sellisena, nagu seda räägiti rahva hulgas,” ütles keeleteadlane.
Hindi arvates ütleksime võib-olla tänaseni piibli alguses “Algimises lõi Jumal taevast ja maad” Kaasaegses keeles on lause :“Alguses lõi Jumal taeva ja maa”
TEAVE: Kõrveaial meenutati Tormist
• Möödunud pühapäeval tähistati helilooja Veljo Tormise sünnikohas ehk Aru küla Kõrveaia talus mehe 87. sünniaastapäeva.
• Neljatunnise kontserdi andsid Kolga-Kuusalu kammerkoor (kavas muuhulgas 11 osa tsüklitest “17 Eesti pulmalaulu” ning “Vadja pulmalaulud”), RAM (kavas “Sampo tagumine”, “Pikse litaania” ja “Tasase maa laul”), Mari Jürjens ja vennad Johansonid.
• Aastal 2000 pühendas Veljo Tormis “17 Eesti pulmalaulu” dirigent Taavi Eskole, esmaesitaja oli Kolga-Kuusalu kammerkoor.
