Mullu aprillis põlenud ajaloolise hoone taastamisel valmis vahetult enne jõulupühi raudbetoonist vahelagi. Praegu ehitavad töömehed puitsõrestikku ning paigaldavad sarikaid, veebruariks on plaanitud saada valmis kivikatus.
Mullu 24. aprillil süttis Kuusalus kirikla ehk pastoraat. Suure tõenäosusega mantelkorstnast alguse saanud tuli levis kiiresti ning varsti oli 18. sajandi lõpus rajatud hoone leekides. Vaid tänu vabatahtlike ning päästjate vaprale tegevusele päästeti koguduse raamatukogu, arhiiv, ajaloolisi esemeid ja mööbel.
Ka pärast leekide kustutamist ei jäänud koguduse õpetaja Jaanus Jalakaga ning kohalikud tegevusetult pealt vaatama. Taastamiseks kogutavate annetuste jaoks avati arve ning põlenud müürid kaeti ajutise kilekatusega. Kohe algasid ka ettevalmistused ehituseks. Projekteerimistöö võttis enda peale vallas elav arhitekt Aleksander Skolimowski. “Minu teine naine on ehituspärand,” ütleb OÜ Ase Projektbürood juhtiv Skolimowski naljatades. “Ja Kuusalu pastoraat on niivõrd huvitav maja, et seda ei saanud jätta lagedeta ja katuseta,” lisab mees.
Tema sõnul on ju tegu kogukonnale olulise ajaloolise mälestusmärgi ja sümboliga. Kohalikele on see tähtis hoone, mille päästmiseks põlengu ajal ning hiljemgi koos appi tuldi.
Lagi kannab raskust
Kolmekuningapäeval avaneb pastoraadi juures hoopis teine pilt kui mullu aprillis. Vahetult enne jõulu valmis peaettevõtja Hardest Ehituse OÜ valatud betoonvahelagi. Uue aasta esimestel päevadel on alanud juba toolvärgi ehk katuse puidust kandekontruktsiooni ehitus. Kõik hoone ruumid on põlenguprahist puhastatud, vajalikud lammutused tehtud. Enamus akendest ning ustest jäid õnneks terveks.
“Vahelagi on väga suur asi. Nüüd on müürid ja siseruumid enam-vähem kaitstud ning mingit lagunemist enam pole karta,” kiidab arhitekt. Koos uue vahelaega kindlustati ka ajalooline mantelkorsten. Aastasadadega on selle seintesse raiutud palju ukse- ja muid avasid, et juhtida korstnasse mitmeid suitsulõõre.
“Ajalooliselt oli hoonel muidugi talalagi ning see oli alles kuni põlenguni,” seletab Skolimowski ühes ruumis. Paraku ei ole mõtet seda taastada, sest koguduse juhatus ja vald soovivad võtta kasutusele ka pastoraadi pööningu. Kahjuks ei pruugi talalagi raskusi kanda ning seepärast otsustati betoonlae kasuks. Ka muinsuskaitseamet oli muudatusega päri.
“Konstruktorid kavandasid lae nii, et see kannataks raskust vähemalt 300 kilogrammi ruutmeetri kohta. Praegu on lael latikoormad, mehed töötavad ning kõik on korras,” ütleb arhitekt.
Vald aitab ehitada
Millal töö algasid? Hanke võitnud ettevõte Hardest Ehitus OÜ esimene tööpäev oli arhitekti sõnul 7. novembril. Ruumid puhastati põlenud palkidest, laudadest, prahist ning muust mittevajalikust. Tehti vajalikud lammutused. Ajaloolised ahjud kaeti ehitustööde ajaks kinni. “Vanad laiad ja paksud põrandalauad on võetud samuti üles. Tänaseks on need ladustatud ning ehk saab laudu veel kasutada,” seletab Skolimowski pastoraadi saalis. Raketise ehitusel oli tema sõnul tähtis nõue, et kusagil ei tohi tulevane betoonlagi mantelkorstna peale toetuda.
Töömehed peatöövõtjast Hardest Ehitus OÜst olid virgad. Detsembris tehti tööd ka õhtutundidel prožektori valguses. Vahetult enne jõulupühi oli raudbetoonist vahelagi valmis.
Ettevõtte objektijuht Mati Kurrik ütleb, et õnneks soosis loodus jõulukuul raketiste ehitust, armatuurraua paigutamist ja betooni valamist. “Praegu paneme juba toolvärki ja sarikaid. Kui sarikad on peal, siis läheb neile peale kile ja seejärel roovitus,” ütleb Kurrik. Kui kõik hästi läheb, siis võivad ehitusmehed jõuda jaanuari lõpus juba katusekivide panekuni. “Praegu veel ei tea, kas tulevad betoonkivid või savist kivid. See selgub ilmselt selle nädala lõpuks,” lisab objektijuht.
Vallavanem Urmas Kirsti kinnitas Harju Elule, et Kuusalu vallavolikogu on eraldanud pastoraadi vahelagede taastamiseks 50 000 eurot.
