Alates kolmekuningapäevast õpetab Kuusalu Keskkool esimese keskkoolina Eestis madruseid. Pärnu merenduskeskuse abiga antakse mereõpet viis tundi nädalas ning suvel ootab ees kaks kuud merepraktikat laevadel.

Keskkooli direktor Vello Sats ütleb, et õppeaastal 2011/2012 oli Kuusalus 10. klassis kolm õppesuunda: loodus-reaalainete õppesuund, sotsiaal-humanitaarainete õppesuund ja praktilise kallakuga suund.
“Õppeaastast 2014/2015 kuni tänaseni oleme jätkanud kahe õppesuunaga. Ehk siis loodus- ja reaalainete ning sotsiaal- ja humanitaarainete suunad.

Poolteist aastat tagasi algatas keskkooli vilistlane, Pärnu merenduskeskuse juhatuse liige Karl Kuuse Kuusalus väikelaevajuhtide koolituse. “Sealt hargnes ka idee, et võiksime alustada kutseõppega ning hakata koolitama vanemmadruseid. Saame gümnaasiumiõpilastele pakkuda erinevaid huvitavaid valikaineid. Kokku on viis kursust ja 175 tundi,” selgitab koolijuht.

Vanemmadruse eksam

Tarkusi hakkavad jagama Karl Kuuse ja Pärnu merenduskeskuse juht Tauri Tiitso. “Kuusalu koolist saab Eestis esimene keskkool, kus asutakse õpetama madruse eriala,” lisab Sats.

Kuusalu vald tasub Pärnu merenduskeskusele koolituse eest ja seda iga õpilaste kohta 1000 eurot. Nädalas on koolis viis õppetundi. Õpetus on gümnaasiumiõpilastele valikainete arvelt. Esimesed tunnid toimusid tänavu 6. jaanuaril. Kursuste lõpus on eksam ning selle läbinud õpilased saavad vanemmadruse kutsetunnistuse.

Tunnid koolis, praktika merel

Kus aga tunnid ning merepraktika toimuvad? “Teoreetiline õppetöö toimub koolis. Pärnu merenduskeskuse õppejõud tulevad kohale oma materjalidega, seega pole õpe koolile õppevahendite osas koormav,” selgitab Vello Sats. Õpilaste praktikabaas on Revali merekool Tallinnas. Madruse baaskoolituse üks osa on ka meresõidud kaatritel ning jahtidel. “Suvel on kaks kuud pikk meresõidu praktika laevadel, Pärnu merenduskeskus leiab õpilastele praktikakohad,” ütleb koolijuht.

Kuusalu on Harjumaal üks pikima merepiiriga omavalitsusi. Selle pikkus koos nelja saarega (Pedassaar, Mohni, Hara ja Haldi) on veidi üle 123 kilomeetri. Vaid Lääne-Harju vallal on pikem merepiir, ulatudes peaaegu 200 kilomeetrini. Kuusalu vallas on ka mitmeid sadamaid, millest tuntumad Salmistu, Viinistu, Hara ja Turbuneeme.

Arvamus, Ingrid Randlaht, Hara seilamise seltsi peatreener

Madruseõpet viib Kuusalu keskkoolis läbi Pärnu Merenduskeskus. Madruseõpe on Eesti meresõiduohutuse seaduse alusel koostatud laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuete ja diplomeerimise korra määrusele vastav koolitusprogramm, mille eesmärk on õpetada välja ja viia eduka kutseeksami sooritamiseni madruseõppes.

Sellega on tegu Eesti kutsestandarditele vastava kutseõppega. Selliseid võimalusi erinevatel aladel on Eesti erinevais paigus. Kuid Kuusallu on nüüdsega loodud võimalus madruseõppeks, mis valla merelist asukohta ja suure sadamalinna Tallinna lähedust silmas pidades võib pidada asjakohaseks valikuks.

Madruseõpe on kutseõpe. Hetkel on toodud valda kutseõppe võimalus, kuid kas sellele on eelnenud arutelu ja analüüs kutsehariduse vajalikkuse tellimuse ehk koolituskohtade mahu kohta? Kui mitme madruse koolitamine aastas on vajalik ja oluline finantseerida kohalikust eelarvest ? Need on avalikkust puudutavad küsimused, mida ei ole küsitud.

Hara seilamise selts tegeleb Hara sadamas purjetamise kui huvihariduse ja spordi harrastamise võimaluste pakkumise ja arendamisega. Madruseõppega on meie puutepunkt väike, sest nende väljaõppesse purjetamine otseselt ei kuulu.

Seltsi purjetamistegevused on laienenud aasta aastalt. Meil õpib ja treenib regulaarselt ligi poolsada last alates kuue aasta vanusest kuni täiseani välja. Ning samuti on koondunud seltsi ümber huvimeresõidu ja purjetamise kui harrastusspordi huvilisi täiskasvanuid.

Tänavusel aastal loodame, et meil õnnestub taas natukene laiendada huviõppe andmise võimalusi. Seda eelkõige pisut vähem askeetlikult sportliku purjeka näol, mis võimaldaks pakkuda turvalist ja lustlikku purjetamise õpet väikerühmadele ühel alusel.