Maa-amet kaardistas Eesti kohalike omavalitsuste kõrgeimad tipud ja pühade puhul olid need tähistatud kaardirakenduses päkapikumütsiga. Punase kaunistuse said pähe nii Harjumaa kõrgeim “mägi” ehk 112-meetrine Pikajalamägi Kuusalu valla servas ning madalaim koht Loksa linnas.
“Kui Lõuna-Eesti kohalikes omavalitsustes on kõrgeimad tipud üle 200meetrised, siis Lääne-Eesti rannikul ja saartel võib kohaliku omavalitsuse kõrgeim tipp jääda vahemikku 10–14 meetrit üle Amsterdami nulli,” märkis maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Maili Hirlak.
Kui panna kohalikud omavalitsused kõrgeima tipu järgi pingeritta, on esikohal Rõuge vald, kus kõrgub Suur-Munamägi (317,4 meetrit), teiseks jääb Võru vald, mille kõrgeim tipp on Korgõmägi (230,1) ning kolmandaks Setomaa vald tänu Maaniidü mäele (225,4). Harju kõrgeim, 112-meetrine tipp asub Kuusalu vallas Pala külas, peaaegu Lääne-Virumaa piiril.
Madalaima tipuga kohalikud omavalitsused on mere poolt lähenedes Kihnu vald (Liivamägi, 10,3 meetrit), Loksa linn (12,1) ja Vormsi vald (13,5).
Täpsemalt rääkis mõõtmisest, tippudest ning nende jäädvustamisest Maili Hirlak ka Harju Elule.
Kuidas uute ja täpsemate vahenditega “mägede” tippusid mõõdetakse?
Maa-ameti ülelendudel toodetakse peale fotode ka laserpunktide pilv. Juba enne lendamist tehakse ettevalmistused, et andmed saaks hiljem korrektselt siduda Eestis kehtiva geodeetilise võrguga: nii tasapinnaliselt kui ka kõrgussüsteemiga. Tasapinnaline süsteem on Eestis kehtinud juba pikalt, aga kõrgussüsteem muutus 2017. aastal. Kroonlinna nulli asemel võeti kasutusele Amsterdami null kõrguste ja sügavuste mõõtmiseks.
Saadud laserpunktipilve on võimalik tarkvara abil jagada andmeklassidesse – millised punktid on näiteks hoonete, millised puuvõrade ja millised maapinnalt tagasi peegeldunud. Viimased on maapinna reljeefi kujutamise aluseks.
Praegu välja selgitatud valla tippude puhul moodustati esmalt samakõrgusjooned ja seejärel võeti iga valla 0,5 kuni 2 kilomeetri pikkune kõige kõrgem samakõrgusjoon ja sellega piiritletud ala sees määrati tipp visuaalselt. Kuna umbes veerand tippudest on inimtekkelised, siis tuleb neid tippe võtta kui hetke ajas. Järgmisel aastal võib nt karjäärides olla pinnas teistmoodi paigutatud ja tipp juba teise koha peal.
Millal uus mõõtmine läbi viidi?
Töö aluseks olnud andmed on kogutud aastatel 2017–2020. 2017. aastal saime võimekama laserskanneri Riegl VQ-1560i ja nelja aastaga sai esmakordselt kogu Eestile ring peale. Andmed töödeldi 2020. aasta lõpus.
Kui palju suurendab või vähendab kõrgusi üleminek Amsterdami nullile?
Kroonlinna nulli asemel on kasutusel Amsterdami null kõrguste ja sügavuste mõõtmiseks alates 2017. aastast. Piirkonnast sõltuvalt tõi see kaasa 15–24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur-Munamägi sai juurde 20 cm ja selle kõrguseks on praegu 317,4 meetrit. Peale seda muudatust ei ole looduslike tippude kõrgustes muutusi olnud ja need püsivad stabiilsed.
Kas ja kui palju on Harjus (v.a Tallinnas) näiteks tehistipud muutunud?
Arvestades, et meie kant on geoloogiliselt rahulikul alal, siis Eestis tuntud mägede tipud jäävad püsima – neil pole muutusi ette näha. Maa-ameti välja selgitatud valdade tehis- ja loodulike tippude kõige suurem muutusi põhjustav tegur on inimtegevus. Kaevandamine, mille käigus pinnas ümber jaotatakse. Jäätmete ladustamine, mille puhul enamasti toimub kasv kuni maksimaalse võimaliku täitumiseni ja hiljem siis väike vajumine materjali tihenemise arvelt.
Tipu nimi võiks olla väärikas ja ajas püsivam kui näiteks karjäärihunnikud.
Meeles tuleb pidada, et meie tipud on kõrgus merepinnast ja paljudel ei olegi selget künka moodi pinnavormi looduses, mida konkreetselt tipuna tähistada. Kutsume andmetega tutvuma meie geoportaalis lisaks tippude kaardile ka fotoladu.maaamet.ee leheküljel.
Vaatan lennukifotosid ning kohati polegi jäädvustustel erilist kõrgust märgata?
Pikajalamägi ehk Harju kõrgeim tipp asub üsna metsasel alal. Ja ega pildilt pole tõesti midagi näha. Kose valla tipp asub ka näiteks metsas, kus on kruusane pinnas. Et kui tahaks lippu püsti panna, siis ei leiagi kõrget kohta. Suhteline kõrgus on väga väike.
Aga võtame näiteks Keila linna kõrgeima tipu ehk 58,4-meetrise Tankimäe. See on väga hästi näha.
Ilmselt ühed atraktiivsemad on aga fotod Viimsi Lubjamäest, (51,4 meetrit) kus näha ka punane tuletorn ning Lääne-Harju tipp ehk Rummu nn tuhamäest. Viimsi valla tipp on looduslik, see asub astangul ning ei muutu. Rummu on aga tehislik, kuigi ka see praegu enam ei muutu. Kõrgus on 72,5 meetrit.
Mitmed Eesti ning kitsamalt Harju kõrgemad tipud on nimeta. Seda nii looduslikest kui ka tehislikest “mägedest”. Kas ja kuidas neile nimed saada?
Päris mitmed on nimeta. Tipp, millele nime panna, võiks olla väärikas ja ajas püsivam kui näiteks karjäärihunnikud. Meil on olnud mõtteid, et tegelikult peaks peilima välja ka linnade-valdade looduslikud tipud. Vaat neile võiks küll nimesid panna. Aga need toimingud on kohalike omavalitsuste korraldada.
Kuidas nimega ja nimeta tippudega edasi?
Maa-ametis on olemas huviobjektide andmebaas, mis kannab nime AHOI ehk ametlik huviobjektide info. See sisaldab näiteks spordi-, haridusasutuste- ja teistest ametlikest registritest pärit andmeid, mille oleme viinud kaardile. Sel aastal on plaanis need teha kättesaadavaks avalikkusele kaardirakenduse vahendusel. Välja selgitatud tipud sobivad oma sisult sellesse andmebaasi. Tippude info hakkab uuenema umbes 1/4 Eestit ühes aastas.
