Kuusalu valla rannikul Hara lahe idakaldal asuvad üle 65 aasta tagasi ehitatud Pärispea sõjaliste uuringute teadusinstituut ja Suurpea elulinnak ning vastaskaldal ka allveelaevade demagnetiseerimise sadam. Jaanuari eelviimasel teisipäeval käisid tudengid nii Suurpea mereväebaasis kui ka pealaborikorpuses ja elamislinnakus.
Tänavune Eesti Kunstiakadeemia (EKA) “Hüljatud maastike” töötuba viis osalejad Lahemaa rahvusparki Hara lahe kaldale. Nii Suurpea mereväebaasi, pealaborikorpuse, elamislinnaku ja Hara sadama lugu algas 1950-ndate alguses. See oli rangelt salastatud ja suletud objekt, mis uue riigikorra saabudes jäi kahjuks funktsioonita ja lagunema. Mida paikkonda teha ja mis seal praegu asub, uurisid tudengid jaanuari eelviimasel nädalal.
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise dotsent Riin Alatalu, millist eesmärki pidas silmas EKA tudengite ekspeditsioon Suurpeale-Pärispeale?
Suurpeal toimus juba kümnes EKA ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) erialade vaheline töötuba “Hüljatud maastikud”. Oleme nende töötubade raames otsinud mahajäetud põnevaid paiku, et pakkuda neile uut elu, aga harjutada ka tudengite omavahelist koostööd. Töötoad on andnud suurepärase võimaluse näha suurt pilti, tajuda tulevases töös ettetulevaid piire ja piiranguid, õppida, kuidas mõjutab töölaual kavandatu kohalikke elanikke ja kohalikku keskkonda.
Sellised puidust barakid toodi üle jäätunud lahe Soomest Porkkalast, kus 1950. aastatel suleti Nõukogude baas. Mida tudengid uurisid?
Suurpea linnak ja Pärispea instituut pakuvad võimalusi seinast seina. Instituudi hoone on Lahemaa üks suurimaid rajatisi, Suurpea linnak aga väga suur asum, kus on nii maha jäetud hooneid kui ka elanikke täis kortermaju ja väikeseid eramuid. Kõik need hiiglaslikud hooned asuvad Eesti ühel väärtuslikuimal looduslikul maastikul ehk Lahemaa rahvuspargis, otse merekaldal.
Suurpead teatakse väga vähe, ta on hästi peidus.
Üks suuremaid intriige on muidugi tõsiasi, et tegu on külma sõja pärandiga – okupatsioonivõimu ehitatud militaarkompleksiga. Sellise pärandi väärtustamine on alati täis eetilisi vastuolusid ja okupatsiooni ajaloo säilitamine eeldab teadlikku ja tasakaalukat suhtumist.
Mis seisus on praegu hooned-rajatised?
Otse öeldes – väga halvas. Hoonete lagunemine ja lammutamine algas juba instituudi sulgemisega, aga viimastel kümnenditel ei ole tehtud mitte midagi nende säilitamiseks. Pigem vastupidi – linnakus paiknevatesse hoonetesse on kantud prügi juurde, eriti hull vaatepilt avaneb kunagises koolimajas.
Kui paljud neist on praegu kasutusel?
Instituudi hoone koos abihoonetega on täiesti mahajäetud. Linnakus on kokku ligi 25 rajatist, neist kasutuses on vaid viis kortermaja.
Miljonivaade Hara lahele, mida võiks nautida näiteks taastusravikeskuse kui ka kalarestorani külastajad. Fotod Kristel Akerman Mida annaks hoonetes-rajatistes ette võtta?
Kui aus olla, siis mida iganes. Alustada võiks sellest, et kinnistu omanik annaks väga aktiivsele kohalikku kogukonda esindavale MTÜ-le Parim paik Suurpea üle ühe hoone, kuhu saaks rajada külakeskuse. Linnakus toimub aastaringselt palju erinevaid sündmuseid ja kasutuskõlbulik hoone oleks suuresti abiks.
Esitlustes oli väga kõrgelennulisi ideid. Kui paljud nendest võiks teoks saada?
Ideid oli tõesti palju – militaarturismi võrgustik, ravikeskus insuldist taastujatele, vaatetornid-ronimiskeskused linnaku kahte veetorni, loomemajad, lasteaed, saun, vetikakasvatus, nullkulurestoran, kasvuhoone, vabaaja keskus jne. Kõiki lennukaid, aga valdavalt täiesti tehtavaid ideid ei jõuagi üles lugeda.
Kas tudengid üldse teadsid, kus see linnak asub ja mida seal näha võib?
Minu teada olid vist kõik tudengid hooneid avastamas esimest korda. Usun, et enamus neist tuleb soojal ajal uuesti, sest talvel on linnak külastamiseks veidi nukker. Et selgitada sellise linnaku ajalugu ja eripära, alustasime me seminari laiemat tausta loovate loengutega. Eriti meeldejääv oli aga kohtumine väga toredate kohalike elanikega.
4583 Üliõpilased linnaku elumajade vahel. Foto Kristina Lillepea Kui palju seda kanti üldse Harjus ja laiemaltki teatakse?
Suurpead teatakse väga vähe, ta on hästi peidus. Aga näiteks Hara sadam, mis oli paari aasta eest veel täitsa tundmatu, on täna tänu aktiivsele kogukonnale tuntud ja väga külastatud koht.
Kas võiks osad sealsed hooned kaitse alla võtta? Või see ei aita hävingu vastu?
Võiks, aga ei pea. Muinsuskaitsel on väga raske hooneid säilitada, kui puudub omaniku ja kohalike huvi. Suurpeal on kohalike huvi täna väga suur ja see ongi kõige tähtsam.
Toomas Uripea, OÜ Thorsten ja OÜ Prokom juhataja
Meie omandis on Instituudi 2,27-hektariline kinnistu, mille koosseisus on üks katastriüksus.
Samuti on omandis Linnaku kinnistu (kokku 22,12 hektarit, mille koosseisus on viis katastriüksust.
Nendel katastriüksustel asuvad kõik hooned on meie omandis.
Kinnistutel on OÜ Prokom ja OÜ Thorsten kaasomand alates 23. veebruarist 2017.
Suured tänud EKA tudengitele ideede eest! Lisaks EKA tudengite ideedele plaanime käesoleval aastal korraldada täiendava ideekonkursi leidmaks lõplik idee detailplaneeringu algatamiseks.
Vastab Õnne Arba, MTÜ Parim Paik Suurpeal juhatuse liige
Kui palju on Suurpea sõjaväe hiidlinnakust praegu kasutusel?
Linnakust on kasutusel kolm kolmekorruselist ja üks viie korruseline maja. Endise sõjaväeosa hooned ei ole kasutusel ja lagunevad juba 30 aastat.
Linnakus elab talvisel perioodil 40 inimest, suvel suvitab Suurpeal nii umbes 150 inimest. Kuusalu valla kodulehe andmeil on tänavuse aasta 3. jaanuari seisuga külasse registreeritud 105 inimest.
Kas MTÜ saab seal enda üritusi korraldada?
MTÜ Parim Paik Suurpeal asutati peaaegu kaks aastat tagasi. MTÜ ja ka teiste Suurpea küla elanike kasutada on mänguplats. Kolm aastat tagasi ehitas Kuusalu vald sinna ka lava, kuna MTÜ korraldab igal aastal juuli lõpus Merepäeva ning seal on meil tavaliselt käinud üle 200 inimese. Merepäeva korraldame sellel aastal juba kuuendat aastat.
Esimesel kahel aastal tegime seda Suurpea sadama platsil, aga kuna seal oli vähe ruumi, siis hakkasime seda korraldama linnaku platsil.
MTÜ on omal algatusel võtnud enda kasutusse endise kontrollpunkti majakese, kus esinejad saavad oma riideid vahetada, panime sinna omal algatusel aknad ette ja meie soov oleks saada see majake MTÜ kasutusse, kuna Suurpea külal ei ole oma kooskäimise kohta.
Kontrollpunkt on masendavas seisus – katus laseb läbi ja põrandad on sisse vajunud ning MTÜ soov on see maja saada kas siis omal jõul või projektidega korda. Igal aastal korraldame ka talguid, et hoida korras nii külaplatsi kui ka muid objekte Suurpea külas, näiteks mererannikud, bussijaama ümbrus jne.
Vaatasime ka ise MTÜ liikmetega reedel 22. jaanuaril tudengite esitlusi ja meil tekkisid samuti nii mõnedki ideed teatud hoonete suhtes, mida võiks säilitada just turismi Suurpeal edendades. Teeme MTÜ-ga pidevalt reklaami oma külale, kuna kunagi oli see kinnine tsoon ja paljud Eestimaa inimesed on seda kohta alles avastamas enda jaoks. Merepäeval käinud inimesed ei suuda ära imestada, kui ilus on see paik, aga miks elu seal seisab ja midagi ei võeta ette nende varemetega.
MTÜ Parim Paik Suurpeal korraldab igal aastal koristustalguid, Merepäeva, vastlapäeva jne. Sellel aastal tahame kindlasti osa võtta Lahemaa 50 aasta juubelist, et kutsuda inimesi selle armsa kohaga tutvuma. Oleme loonud ka oma MTÜ-le kodulehe ja Facebookis.
