Kumna teeristi, Harutee ja teiste Lääne-Harjumaa 1944. aasta septembrilahingute esimene suurem tähistamine oli aastal 1994. Siis avati ka Kumna teeristil mälestuskivi ja toimus ajalookonverents. Toona oli veterane elus üle poolesaja, praegu elab neid ühe käe sõrmede jagu. Tänavune mälestuspäev peeti 23. septembril ning esmakordselt ei osalenud kõrges vanuses veterane.
Küll olid 23. septembri keskpäeval Kumnas Memento liikmed, Kaitseliidu ja Keila linnavalitsuse esindajad ning huvilised. Mälestuskivi juures ütles kõikide kokkutulekute korraldaja, ajaloolane Mati Mandel, et septembri lõpus 1944 peetud lahingud olid olulised. “Punaarmee edasitung takerdus. Tallinn võeti 22. septembri hommikul, Haapsalu alles 24. septembri õhtul. Vastupanu näitas, et eestlane tahab elada vabal maal,” rõhutas sügislahinguid ja pitkapoiste tegevust uurinud Mandel.
Ajalookonverents peeti Keilas maakonna muuseumis. Esimese ettekande pidas repressioonide uurija Peep Varju. Ta tutvustas Herbert Lindmäe kooostatud üheksat raamatut 1941. aasta suvesõjast. Kokku on sarjas materjali 5000 lehekülje jagu ning ilmunud on ka Harjumaa osa. “Kriminalistikaõppejõuna on Lindmäe kogunud väga täpse teabe. Ära on toodud kõik ohvrid valdade kaupa,” ütles Varju. Kirjutatud on sedagi, et ainsa vastaskandidaadina jäi juulis 1940 peetud “valimistele” Harju põllumees Jüri-Rajur Liivak. Ta vahistati veidi enne valimispäeva, sest olevat veksleid võltsinud.
Varju rääkis ka Harju omakaitse juhist, kolonel Ernst Leithammelist, kellest sai 1941. aasta suvesõja juht Mahtra ja Tamsi ümbruses. Toona kuulus see kant Harjumaa koosseisu.
Unustatud norrapoisid
Peep Pillak vestles eestlastest vabatahtlikest Norras 1940. aasta suvel. “Eesti vabatahtlikest muudes sõdades on teada rohkem. Näiteks Soome Talvesõjas võitles 12 000 vabatahtlikku üle ilma, teiste hulgas 12 Eesti kodanikku. Soomepoisse oli hiljem üle 3350,” rääkis Pillak.
Hanno Ojalo vestles tundmatust mässust Haapsalus. Siiani peetakse esimeseks Teise maailmasõja ajal langenud Eesti kodanikuks Arnold Soinlat. Tegelikult langes veidi varem Johannes Valtonen. Kokku võitles juunis 1940 Norras sakslaste vastu 11 Eesti kodanikku ehk nn norrapoissi. Wehrmachti sõdurite olmest, igapäevaelust rindel, kirjavahetusest ning suhetest SD ja Waffen SSiga rääkis sugulaste näitel Jüri Kotšinev.
Septembrist 1944 on enam kui 25 aasta jooksul räägitud ning kirjutatud väga palju. Kuid ometi on Eesti ajaloos “valgeid laike”. Üks seline on Haapsalu mäss, mida meenutas Hanno Ojalo. Ajaloolane on mässust kirjutanud üsna hiljuti ajakirjas “Ajalugu”.
Mürgel Haapsalus
Mäss sai toimuda tänu Saksa vägede taandumisele Eestist 17.-14. septembrini. Kord lõdvenes ja kohati tekkis kaos. Samal ajal liikus palju kuulujutte: eestlastele tuleb appi Inglise laevastik. admiral Pitka võttis oma meestega Tallinnas võimu üle jne. “Haapsalu oli toona väike ja rahulik linn. Seal oli aga palju haiglaid. 18.-19. septembril hakati evakueerima haavatuid, kelle hulgas oli palju eestlasi,” ütles Ojalo.
Nendel päevadel ilmunud ühte haiglasse tundmatu naine, kes levitas kuulujutte ja tõi kaasa ka alkoholi. Samuti levis jutt mootorpaadist “Meritäht”, mis olevat Virtsus kinni võetud. “Tervemad mehed hakkasid ühes haiglas 21. septembril mässama. Vastas asunud tolliameti majas lasti kaks tunnimeest maha, relvad võeti ära, tänavatel tulistati ja hoonetele heisati Eesti lippe,” kirjeldas Ojalo. “Mürgel” kestis 2-3 tundi, kuni tegevusse astus Saksa mereväe abiteenistuse üksus (sinna kuulus muuhulgas asereid ja Kesk-Aasia rahvaid). Haigla võeti tagasi, sadakond mässajat vahistati ja viidi Paralepa metsa. Seal hukati kaks meest, ülejäänud viidi Hiiumaale ning hiljem edasi Saksamaale.
