Keskkonnaagentuur hangib 800 000 euro eest uusi seadmeid Soome ettevõttelt Vaisala OY. Vajaminevast rahast 85 protsenti saadakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul uuendatakse Eesti hüdrometeroloogiavõrgustikku. “Projekti ühe lepingu raames paigaldatakse 17 automaatset mõõtejaama,” ütles ta.
Lepingu maksumus on 800 000 eurot. Rahast 85% tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, ülejäänud 15% Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Jaamad saavad paigaldatud aasta jooksul.
Esimene saadetis käes
Esimene suurem kogus seadmeid jõudis Tallinn-Harku aeroloogiajaama 4. juuli õhtul. “Meie koostööpartner on Soome ettevõte Vaisala, kes pakub analoogilisi seadmeid sisuliselt üle maailma. Meil on hea meel, et nemad osutusid hanke võitjaks,” ütles Ala.
Saadetis sisaldab anemomeetreid, pulviomeetreid, püranomeetreid, tseilomeetreid, pürgeomeetreid ja mitmeid teisi andureid. Nendega mõõdetakse õhu temperatuuri, õhu rõhku, vee temperatuuri, vee taset, tuule suunda, tuule kiirust, suhtelist õhuniiskust, sademete kogust, summaarset kiirgust, hajuskiirgust, ultraviolettkiirgust, päikesepaiste kestust, maapinna temperatuuri, pinnase temperatuuri, pilvekõrgust ja ilmatüüpe.
“Need seadmed iseenesest ei anna otseselt mingit prognoosi välja. Neilt tulevad toorandmed, mis kombineeritakse kokku erinevate teiste andmetega. Need pannakse omakorda mudelisse. Tulemus sõltub nüüd mudeli töö kvaliteedist. Meie puhul tuleb mudelisse ka inimkomponent, mis valmistab ette prognoosi,” selgitas Ala ilma prognoosimise tausta.
Lisaks hüdrometeroloogiajaamadele on Eestis vabatahtlikke ilmavaatlejaid. “Vabatahtlike andmetest oleme kahtlemata väga huvitatud. Kui need andmed on ka valideeritud, on neid võimalik kasutada meie prognooside juures,” rääkis Ala.
Partner laia haardega
Vaisala OY Balti regiooni müügijuht Jukka Sihvola ütles Harju Elule, et tema ettevõte on Eesti ilmateenistusega teinud koostööd üle kahekümne aasta: “Minu ülesanne on selgitada, millised vajadused kliendil on ja pakkuda sobivaid seadmeid.”
“Koostöö on olnud asjalik. Ilmateenistused vahetavad omavahel palju teavet. Ma usun, et Eesti ilmaennustamise alal sama hea kui teisedki riigid,” arvas Sihvola.
Taimar Ala uudistab tuuleandurit, mille Jukka Sihvola äsja karbist välja võttis. Andur mõõdab tuule suunda ja kiirust. Vaisala OY käive oli eelmisel aastal 320 miljonit eurot. Ettevõttel on tehas Soomes Vantaa-Helsingi lennuvälja lähedal, aga ka Ühendriikides Colorado osariigis Boulderi linnas.
Ettevõttes töötab 1600 inimest: nendest 900 Soomes, 400 Ühendriikides ja ülejäänud mujal. “Meil on 30 kontorit üle maailma,” üllatas Sihvola.
Kui täpne on ennustus?
Mitu päeva on ilma võimalik ette ennustada? “Erinevatel aastaaegadel on see väga erinev, aga sisuliselt peab ütlema, et kui meil on kahe ööpäevane paikapidav prognoos, siis see ei ole asi, mille üle peaks nurisema,” arvas Ala diplomaatiliselt.
“Kui hoiatuste ja lennuinfo paikapidavus on meil rohkem kui 90%, mis on standardist tuntavalt kõrgem, siis lubagem öelda, et tegelikult on meil päris hästi,” lisas Ala.
“Soomes ilmateenistus alustas eksperimenti, et nad ennustavad kuus nädalat ette, aga see on katsefaasis. Ma ütleksin, et kolmest viie päevani saab üsna täpse prognoosi,” arvas Sihvola.
Millest vead ikkagi tulevad? “Ilm on selline kaootiline füüsikaline nähtus, et seda on väga raske ette ennustada. Kui ilmas midagi muutub, see mõjutab nii paljusid muid tegureid,” selgitas Sihvola.
Mida arvata ilma ennustamise kohta sea põrna järgi? “Igalühel võib olla isesuguseid hobisid. Ma selle koha peal ei naeruvääristaks, aga ametlikes prognoosides tehakse neid asju märksa teaduslikumatel alustel,” ütles Ala.
“Soomes mõned ennustavad ilma juba konnade järgi. Säärastessegi asjadesse usutakse,” muheles Sihvola.
Milline ilm tuleb ikkagi sellel laupäeval ja pühapäeval? “Seda sa pead õhtusest ilmateatest vaatama,” soovitas Sihvola. “Ma ei tea, loodetavasti tuleb üsna ilus ilm.”
