Viimase viie aastaga on Harjumaa valdadest ja linnadest teinud kõige suurema hüppe Rae valla elanike arv, samas kui Loksa linnas ja Kuusalu vallas rahvastik hoopis vähenes.

Võtsime aluseks statistikaameti andmed 2017. aasta kohta, kohe pärast haldusreformi, ja viimased saadaolevad ehk 2022. aasta andmed. Harjumaal elas 2017. aastal 582 509 ja 2022. aastal 614 561 inimest. See tähendab, et rahvaarv kasvas 32 052 inimese võrra ehk 6%.

Arvuliselt kõige rohkem kasvas loomulikult Tallinna rahvaarv – 11 273 inimese võrra, kuid protsentuaalselt teeb see kasvuks vaid 3%. Statistika osutab ühemõtteliselt trendile, et inimesed kolivad kõige enam Tallinna lähiümbruse valdadesse. Suhtarvuliselt kosus enim Rae valla rahvastik – kogunisti 37% ehk 6143 inimese võrra 22 901 inimeseni, mis asetab Rae valla rahvarohkuselt Harjumaal teisele kohale pärast Saue valda, kus elab 24 110 inimest ja kasv oli 14%.

Kasvukõveralt järgnevad Rae vallale Kiili vald (+22%, rahvaarv 2022. aastal 6165), Harku vald (+19%, 16 379), Viimsi vald (+17%, 21 872) ja Saku vald (+16%, 11 002). Ent leidus ka omavalitsusüksusi, kus rahvaarv vähenes.

Kuusalu valla rahvastik kukkus 6506 inimeselt 6242 peale ehk vähenes 4% võrra. Miinusmärgiga muutus ka Loksa linna rahvaarv, kus nüüd elab 2637 inimese asemel 2615 inimest.
Kui vaadata sündimust, siis Tallinna kõrvale jättes (+23 463 ehk 5,5%) lisandus kõige enam uusi ilmakodanikke samuti eelpool esile tõstetud Rae valda, seda nii absoluutarvult (+1957) kui protsentuaalselt võrrelduna 2017. aasta rahvaarvuga (12%); järgneb Kiili vald (+426 ehk 8%), Saue vald (+1495 ehk 7%), Saku vald (+644 ehk 6,8%) ja Harku vald (+902 ehk 6,6%).

Surmasid oli elanike arvuga võrreldes enim Loksa linnas (-225 ehk 8,5%), Lääne-Harju vallas (-878 ehk 6,9%), Anija vallas (-416 ehk 6,7%) ja Kose vallas (-467 ehk 6,6%), absoluutarvult Tallinnas (-23 057 ehk 5,4%), järgneb Saue (-922 ehk 4,3%). Kõige vähem on perioodil 2017–2022 surnud Rae (2,4% ehk 408), Kiili (2,7% ehk 136), Viimsi (3,1% ehk 577) ja Harku valla inimesi (3,3% ehk 453).

Riigisisese rände poolest torkab ikka silma Rae vald (+8166 ehk lausa 49%), mis on esikohal ka absoluutarvult (va Tallinn, kuhu tuli elama 43 536 inimest ja lahkus 45 257 inimest ehk ligikaudu kümnendik).

Järgnevad jällegi pealinna lähivallad, kus riigisisese rändega lisandus 2017. aastaga võrreldes umbes 30% elanikke. Mõnda teise valda kolis kõigist Harjumaa valdadest vähem inimesi kui sisse rändas. Ent ka siin teevad ilma lähivallad – 24% Rae valla, 22% Jõelähtme valla ja 21% Harku, Viimsi ja Lääne-Harju valla ning Keila linna 2017. aasta elanikest elab nüüd mõnes teises omavalitsuses.

Rahvusvahelise rändes, nii sisse- kui väljarände osas teevad ilma linnad: Loksa (+249 ehk 9,4% sisse ja -175 ehk 6,6% välja), Maardu (+936 ehk 6,2% sisse ja -715 ehk 4,7% välja) ja Tallinn (+43 285 ehk 10,1% sisse ja -27 455 ehk 6,4% välja). Seda, et välismaalt on palju saabutud ka näiteks Loksale, võib statistikaameti analüütikute sõnul seletada seal asuva tööstusega, kus on suhteliselt palju välistööjõudu.

Torkab silma, et kõige suurema hüppe rahvaarvus on teinud Harjumaa väikelinnaline asustuspiirkond – 46 099 inimeselt 55 997 inimesele, ehk ligi 10 000 inimese, 21% võrra. Harjumaa maapiirkondades kasvas rahvastik 8% ja linnalistes asustuspiirkondades 4% võrra.

Rohelisega on tähistatud omavalitsused, kus rahvaarv kasvas protsentuaalselt kõige enam, punasega aga omavalitsused, kus rahvaarv kahanes. Allikas statistikaamet 

Sündimus langes rekordmadalale

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk 2% (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75% (31 594) olid Ukraina kodakondsed.

2022. aastal registreeriti 11 588 sündi, mis on madalaim näitaja alates 1919. aastast, mil hakati praegusel kujul sündide statistikat avaldama. Sündide arv on olnud langustrendis taasiseseisvumisajast alates, kerkides pisut vaid 2000. aastate lõpus. Madala sündimuse taga on lisaks muudele põhjustele ka see, et praegused sünnitajad on ise sündinud 1990ndatel, mil sündide arv oli madal. Madalat sündimust mõjutab ka riigi sotsiaalpoliitiline olukord ja koroonakriis.

Vaatamata negatiivsele loomulikule iibele kasvatas rahvaarvu sisseränne. Naiste osakaal sisserännanute seas oli 60%, mis on esimene kord sel sajandil, kui naiste osakaal ületab sisserändajate seas meeste osakaalu. Selle taga on Ukraina sisserändajad, kellest 64% olid naised.

Allikas statistikaamet