Vabariigi aastapäeva tähistamise puhul kodust pidulauda kattes tuleb suurepäraselt ilmsiks, kui kõrgelt hindab eestimaalane traditsioone – nii nagu jõululaualt ei puudu hapukapsad ja verivorstid, nii on ka sel puhul seal kindlal kohal keedumunaviiluga ehitud kiluvõileivad ja pits viina.
Indikatsiooni, kuidas Eesti vabariigi sünnipäeva kodudes tähistatakse ja millega pidulaud kaetakse, saab kätte isiklike kogemuste, sotsiaalmeediasse tehtud postituste ja kaubanduskettide seas tehtud väikese uuringu põhjal. Ja niipalju, kui mina olen vabariigi aastapäeval kellegi poole külla sattunud, on aukoha toidulaual alati hõivanud vaagen kiluvõileibadega ja pudel valget viina.
Kui täpne olla, siis pudel on Viru Valge ja võileivad on kindlasti tehtud kõige mustema leivaga, mis poest on võimalik osta. Ja et klassika oleks täielik, on seal veel ka kartulisalat või siis rosolje, samuti munapoolikutega ja petersellilehtedega ehitud.
See on nüüd asja raudkindel ehk n-ö kohustuslik pool, aga tegelikult pole kusagil rangelt ette kirjutatud, mis riigi tähtsaimal pidupäeval laua looka peab ajama. Ei maksa arvata, et inimesed on meie riigi sünnipäeva tähistamisel omapoolse fantaasia sootuks minetanud.
„Näeme juba praegu, et huvi peotoitude ettetellimise vastu on tõusnud.“
Näiteks leidub kõige selle eespool kirjeldatu kõrval 24. veebruaril kaetud pidulaual rohkelt magusat: torte-kooke, küpsiseid jmt. Neid ostetakse kauplustest, aga tehakse ka ise.
Traditsioonid hoitakse au sees
Kusjuures tundub, et vabariigi aastapäev on üks selliseid pühi, kus ka see osa rahvast, kes argipäeval eriti koduses köögis askeldama ei kipu, võtab siiski vaevaks midagi ise algusest lõpuni valmis vaaritada. Olgu see siis hernesupp või suitsutatud seajalad (sest vastlapäev saabub ju kõigest kolme päeva pärast), pirukas (miks mitte kilu-munapirukas), suppidest sobib hästi rassolnik.
Mõni ei põlga ära ka sülditegu, rääkimata Olivier’ salati kokkusegamisest. Kui suvine grillihooaeg kõrvale jätta, siis ehk ainult jõulude ja munapühade aegu võime kohata sedavõrd palju eestimaalasi samal ajal köögis mässamas, kui just vabariigi aastapäeval.
Kui nüüd ka veidi spetsialistilt uurida, et mil moel oma pidulauda mõnevõrra omapärasemaks muuta, samal ajal klassikat säilitades, siis toidublogija Mari-Liis Ilover soovitab vabariigi aastapäeva pidulauale panna eelkõige eestimaist kraami. Olgu see pärit siis siinsetest farmidest, Maarjamaa metsadest või Läänemere voogudest – toit olgu kodumaine, sest tähistame ju ikkagi oma kodumaa sünnipäeva.
„Et suurem osa eestlastest rivistab end ilmselt 24. veebruari õhtul televiisori ette, on mugav ja otstarbekas katta suupistelaud, kust siis igaüks saab endale meelepäraseid palu napsata,“ soovitab Ilover. „Enda puhul võin kindlalt väita seda, et vaagen kiluvõileibadega saab olema meie peolaual kindlasti, nendeta ei saa!“
Vana klassikana pakub ta veel välja hapukoorega segatud seenesalati, mis valmib lihtsalt, mida saab näiteks rukkijahust tehtud korvikeste sisse panna ja mis maitseb võrratult.
Mari-Liis Iloveri sõnul võiks aastapäeva toiduvalikusse vabalt kuuluda ka sült, mis tema hinnangul pole kaugeltki ainult jõululauale paslik kraam.
„Sült sobib rahvustoiduna igati hästi ka vabariigi aastapäeva tähistamiseks,“ leiab Ilover. „Juurde kuumad keedetud kartulid, mädarõigas, marineeritud seened ja hapukurk – võrratu Eesti toit!“
Aeg lähedaste ja sõpradega kohtumiseks
Keskkonnaametis selle peadirektori asetäitjana töötav Erik Kosenkranius kinnitab, et oma riigi sünnipäeva peab ikka väärikalt ja pidulikult tähistama ning selle juurde kuulub ka traditsioonide au sees hoidmine, seda nii pidulaua katmisel kui ka muude sellele päevale paslike tegevuste korraldamisel. Nii algab ka temal juba aastaid 24. veebruari hommik päikesetõusu ajal Kohila vabadussamba juures koos teiste kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjatega. Seal asetatakse pärg ja austatakse langenuid.
„Meil on talus juba väga ammune tava, et kutsume vabariigi aastapäeva õhtuks sõbrad külla. Teeme kiluvõileivad ja põdrakotletid või põdrast pajaroa. Samuti heeringa-rukkileiva pallid. Kindlasti on laual kartulisalat. No ja valge viin ning vahuvein. Abikaasa küpsetab leiba,“ kirjeldab Erik Kosenkranius, kuidas ta tavapäraselt oma pere ja lähedaste seltsis Eesti sünnipäeva veedab ja millega laua katab. „Meil on ka traditsioon, et külaliste seas on kaks tordimeistrit, kes toovad magusapoolise kaasa. Paar viimast aastat on meil olnud üks tort, mis on valmistatud sama retseptiga nagu presidendi vastuvõtu tort.“
Poed valmistuvad juba praegu
Reeglina suureneb ostumelu vahetult pidupäeva eelõhtul 23. veebruaril, aga kauplustes võib juba praegu täheldada, et kliendid teevad ostusid, mille puhul on mõeldud vabariigi aastapäeva tähistamisele.
Rimi Eesti Food avalikke suhteid korraldav Katrin Bats ütleb, et klassikaliselt kasvab vabariigi sünnipäeva paiku kõige enam vürtsikilufilee müük.
„Oleme täheldanud, et seda hakatakse juba varem ostma, et ikka kindlasti jaguks,“ märgib ta. „Tõsi, hästi lähevad kaubaks ka tordid ja koogid ning nii alkoholivabad kui ka alkohoolsed peojoogid.“
Kuna Rimist ja tegelikult ka teiste kaubanduskettide poodidest saab peolauatooteid ette tellida, siis nähakse juba praegu, et huvi vabariigi aastapäevaks valmistumise vastu on suurenenud. „Näeme juba praegu, et huvi peotoitude ettetellimise vastu on tõusnud,“ kinnitab Katrin Bats.
Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru märgib, et kõige aktiivsem ostude periood vabariigi aastapäevaks valmistumisel ongi ikka 23. veebruar – siis kui on lühendatud tööpäev ja aega ettevalmistustega tegeleda.
„Meie müügistatistika järgi võib prognoosida, et selgi aastal on populaarsed eelkõige pidulikumale toidulauale sobivad tooted: kilud ja kilufilee, must leib, munad, aga ka kartul ja kartulisalat,“ räägib Niitaru. „Ostmise hoogustumist on märgata ka alkoholiosakonnas, samuti kookide-tortide juures.“
Kaimo Niitaru ütleb varasemate aastate kogemusele tuginedes, et keskmine ostusumma on vabariigi aastapäeva eel keskeltläbi 10–15% võrra kõrgem kui tavalisel argipäeval.
Ta lisab, et neil päevil ostetakse ka tarbekaupade valikust eelkõige Eesti vabariigi sümboolikaga esemeid: näiteks väikseid Eesti lippe, sinimustvalge kujundusega salvrätikuid, aga ka muid temaatilisi meeneid.