Märtsi keskel algas projekti “Kostivere mõisa ajalootuba ja garderoobi rekonstrueerimine” teostamine, mis läheb maksma 80 715 eurot. Selle käigus renoveeritakse kolm tuba, millest suurim hakkab edaspidi täitma nii kinosaali kui ka muuseumitoa rolle. Väiksematesse ruumidesse tehakse garderoob ja kaugtöötuba.
Jõelähtme valla kultuurikeskuse direktori Ivar Kaldami sõnul on vallal kultuuriürituste korraldamiseks neli maja: Kostivere kultuurimõis, Loo kultuurikeskus, Neeme rahvamaja ja Jõelähtme rahvamaja.
Neist Kostivere kultuurimõisas on filmielamust pakutud paar korda kuus. “Tavaliselt on üks täiskasvanutele ja üks lastele suunatud film. Mujal Eestis ringlevad filmid on ka siin ära näidatud, kaasaarvatud “Tõde ja Õigus”,” ütleb Kaldam.
LEADER-i toel
Jõelähtme abivallavanema Priit Põldma sõnul esitati taotlus “Kostivere mõisa ajalootuba ja garderoobi rekonstrueerimine” MTÜ Põhja-Harju Koostöökogule, mis hindab Rae, Viimsi ja Jõelähtme LEADER taotlusi.
LEADER-ilt saadi 48 429 eurot, Jõelähtme valla omaosalus on 32 286 eurot, mis teeb projekti kogumaksumuseks 80 715 eurot.
Remondiga alustati 16. märtsil. Rekonstrueeritakse kolm varasemalt kino kasutuses olnud ruumi mõisa peahoone esimese korruse vasakus tiivas.
Neist suurim ehk 40-ruutmeetrine on ka tulevikus kinosaal, kuid muutub ühtlasi virtuaalseks muuseumitoaks. 16-ruutmeetrine tuba tehakse garderoobiks, 13-ruutmeetrine kaugtöö toaks.
Kaldam loodab, et töödega saadakse ühele poole juba 16. juunil. Põldma sõnul on ehituse lõpp planeeritud juuli teise poolde. “Tegemist on ajaloolise hoonega ja tihtilugu ilmnevad restaureerimist vajavad ja ehitustähtaega pikendavad asjaolud,” arvab ta.
Kogukonna rõõmuks
Riigihanke võitnud Bau Ehitus Grupp OÜ tõi ehitustöölised Kostiverre Moldovast. Moldaavlastest Georgi Berzi ütles Harju Elule, et ta teenib Eestis 900 eurot kuus. Moldovas peab ehitaja leppima 500 euroga kuus. Remondi valmimise järel on meestel plaanis siiski kodumaale tagasi sõita.
Varem olid kinosaalis passiivkõlarid ja tavaline projektor, millega näidati filme tooli pealt. Kostivere mõisa kultuuritöö korraldaja Mehis Viskari sõnul mahtus saali 30–40 ning erandjuhtudel lisatoolidega isegi 50 inimest.
Millise tehnikaga kinosaal nüüd sisustatakse? “Praegu me veel valime, aga see ei tule väga võimas, sest ruum ei ole suur. Helipoole lahendus valmib kodukino põhjal. Video näitamiseks pannakse lakke projektor ja liigutatav sein,” selgitab Kaldam.
Kinosaali kasutamine virtuaalse muuseumitoana tähendab jällegi seda, et eksponaate seal ei olegi, vaid on neli ekraani ja visuaalne toetus ekraanidele.
Et mõisa massiivseid paekiviseinu ei ole võimalik ümber tõsta, siis remondi käigus ühegi ruumi mõõtmed ei muutu. Kas selline kinosaal on ikka piisavalt suur? “Üks viimaseid filme oli “Sipsik”, seda me kinosaalis ei näidanudki, vaid näitasime Kostivere kultuurimõisa suures saalis. Ettetellitud oli kaks seanssi, neist üks lasteaedade poolt, teine vabalevis. Mõlemat seanssi käis vaatamas 60 inimest,” räägib Kaldam.
Mees arvab siiski, et remonditav kinosaal on piisavalt avar, sest kui näiteks 2018. aastal oli keskmiseks külastajate arvuks 17, siis 2019. aastal 23 inimest seansi kohta.
Kas vallas kino pidamine on mõistlik ja ratsionaalne? “Jah, kindlasti. Tehnika hankimine on ühekordne kulu. Ka autoritasud ja muud kulud on täiesti mõistlikud, et kino siin kohapeal näidata,” kalkuleerib Kaldam.
“Meil käivad kinos Kostivere inimesed. Tullakse ka Loolt, tullakse küladest. Muidugi me oleme Tallinna lähedal. Seal on suured kinoketid, aga ma arvan, et see suures plaanis ei mõjuta,” ütleb Kaldam.
