Kosejõe kool, kus õpivad erivajadustega õpilased, saab haridus- ja teadusministeeriumi sõnul uue kooli Tallinna või selle lähiümbrusesse.
Minister Jürgen Ligi on allkirjastanud määruse, millega korrastatakse hariduslike erivajadustega õpilaste põhikoolide võrku 16 miljonit euroga. Toetus võimaldab investeerida riigikoolide õppe- ja õpilaskodu hoonetesse, et tagada hariduslike erivajadustega õpilastele nüüdisaegne õpikeskkond.
Vajadusel rekonstrueeritakse olemasolev hoone, ehitatakse uusehitis või sisustatakse õppe- või õpilaskodu hoone. Eesti elukestva õppe strateegia koolivõrgu programmi kohaselt suunatakse investeeringuid Harjumaale, Pärnumaale, Järvamaale, Raplamaale, Võrumaale ja Valgamaale.
Uus kool
Harjumaal on kavas rajada tänasele Kosejõe koolile uus, nüüdisaegne ja õpilaste erivajadusi arvestav kool Tallinna või selle vahetusse ümbrusesse. Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul on selleks mitmeid põhjuseid. “Kosejõe kooli tänased hooned on amortiseerunud ning tulenevalt kooli asupaigast on ka õpilaste arv viimase kümnendiga vähenenud neli korda. Kooli asukoha toomine paremini kättesaadavasse asupaika on väga oluline, sest laste ja nende vanemate jaoks on tähtis parem ligipääsetavus, mis võimaldab lastel kodus elada, vähendab vajadust erivajadusega lapse paigutamiseks õpilaskodusse ning võimaldab hõlpsamini lapsele vajalikke haridus-, sotsiaal- ja meditsiiniteenuseid,” ütles Trumm.
Kooli parem kättesaadavus võimaldaks olla ka praktikabaasiks õpetajatele ja tugispetsialistidele. Samas loob see Trummi sõnul tingimused valdkonna kompetentsikeskuse kujunemiseks, seda nii õppenõustamise kui ka rehabilitatsiooni vallas. “Uus kool keskendub keerukamate erivajadustega lastele: hooldus- ja toimetulekuõppe õppuritele,” täpsustab Trumm.
Erivajadusi arvestav
Uue kooli suurimateks kohandusteks oleksid ruumid, mis praeguses koolis on oma aja ära elanud. Tulevases koolis oleks erivajadusi arvestavad multifunktsionaalsed klassiruumid, ratastooliga ligipääsu ja liikumise võimalused, spetsiaalmööbel, abivahendid, ruumid hügieeniprotseduurideks, rahunemisruumid, õpilaskodu jne.
Investeeringute eelduseks on kooli asukohaga seotud kohaliku omavalitsuse ning haridus- ja teadusministeeriumi vaheline ühiste kavatsuste kokkulepe, mis hõlmab muudatusi koolivõrgus, hariduslike erivajadustega õpilaste koolide hoonete ehitamist ning vajadusel ka hilisemate teenuste korraldust.
Eeltööga on kõige kaugemale jõutud Pärnus, kus praegu riiklikud õppekohad hariduslike erivajadustega õppuritele puuduvad. Programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia rakendamiseks ja selle eesmärk on viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. Meede on osa koolivõrgu programmist, mis kestab 31. augustini 2020.
Viimastel aastatel on riik investeerinud Euroopa Liidu toel erivajadusega laste koolide õppetingimuste parandamisse ja koolivõrgu korrastamisse ligikaudu 50 miljonit eurot. Aastani 2023 on kavas investeerida veel kuni 16 miljonit eurot ja kaasava hariduse toetuseks 9,5 miljonit eurot.
