Teisipäeval toimus Kose kultuurikeskuses Auelepa kinnistu lennuvälja avalik arutelu, kus püüti Kanavere külaelanike muredele lahendusi leida, et detailplaneeringuga saaks edasi liikuda.
Tiit Viirelaid, kelle suur kirg on hobilennundus, tahab enda Kanavere küla Auelepa kinnistule rajada murukattega lennuvälja. Detailplaneeringu järgi oleks lennuväli ca 550 m pikk ja selle kõrval paikneks (kuni) 1450 m2 hoone, mis suudaks teenindada nelja ülikerglennukit (kaheistmelise maalennuki puhul kuni 450 kg). “Leian, et murukattega lennurada rikastab külaelu, pakkudes küla aktiivsematele ja ettevõtlikumatele inimestele erinevaid tegutsemisvõimalusi,” rääkis Viirelaid.
Milline on lennusagedus?
Detailplaneeringu avalikul arutelul osales kümmekond Kanavere külaelanikku. Auelepa kinnistu lähinaabrid tahtsid kohtumisel kuulda selget vastust lendude sageduse kohta. Praeguste paberite järgi peaksid lennud toimuma aprillist oktoobrini kaks korda päevas, kümme korda nädalas. Kanavere elanikud kardavad, et kui lennuväli on ükskord valmis, muutub ka lennusagedus.
Viirelaidi sõnul on pakutud sagedus saadud analoogsete lennuväljade toel. “Kasutussagedus tulenes Eesti eralennuväljade omanikelt saadud infole ja oli minu poolt välja pakutud kui tegelikkusele vastav sagedus,” ütles Viirelaid. Selle sagedusega olid arutelu kõik osalejad nõus. Mis puudutab maksimaalset lennusagedust, siis see võiks olla Kanavere külaseltsi ja lennuvälja omaniku vaheline kokkulepe.
Viimased kaks aastat on Viirelaidi kinnistul olnud 380 m murukattega lennurada, millel ei ole mingeid piiranguid. Viirelaid on sellega tutvustanud enda hobi. Esimene ülikerglennuk maandus Kanavere külas juulis 2014. “Selle kohta ei ole keegi arvamust avaldanud ja külakoosolekutel pole tõstatatud teemat piirangute seadmises,” ütleb Viirelaid.
Teiste punkide seas oli murekohaks lennuliiklus. Soovitakse keelustada ülesõite eramajadest, mis lennuvälja läheduses paiknevad. Viirelaidi sõnul saab lennukaartidele kanda keelutsoone, mille ületamisel on võimalik lendureid sanktsioneerida.
Süüdistused valeinfos
Lennuvälja üks tulihingelisem vastuseisja on Leva talu peremees Arvo Tee. Seda põhjusel, et detailiplaneeringu järgi jääks tükk tema maast kaitsevööndi ja seaks tulevikus maale piirangud. “Tuleta meelde seda aega, kui sa tulid minu juurde, mis juttu sa rääkisid. Ütlesid, et tegeled hobi korras, rääkisid oma väikesest lennukist, aga pärast oli suur ehitis. Vallas räägitakse, et arendame turismi. Sa ütled, et selles pole äriplaani, aga turism on äri,” kõneles Tee ärritunult.
Viirelaid ei nõustu väitega, et on valetanud planeeringu sisulistes küsimustes, kuid möönab enda valearvestust ühes küsimuses. “Ma ei osanud ette näha tugevat vastuseisu ca 21 hektari suurusele maaüksusele kavandatava 3000 m2 suuruses hoones,“ ütles Viirelaid, kes tõdes, et piisab ka väiksemast hoonest, hoidmaks nelja lennukit katuse all.
Arvo Tee sõnul pole Viirelaidil oodata mingeid kokkuleppeid enne, kui usaldus on taastatud. ”Sa pead palju vaeva nägema, et me saaksime kokkuleppele,” lisas ta. Kuidas seda saavutada? “Usalduse puudumine on üldjuhul kahepoolne olukord, mis tekib kergesti suulise vestluse hilisema erineva tõlgenduse tõttu ja laheneb siis, kui keerulistest küsimustest, probleemidest räägitakse, need sisuliselt läbi arutatakse ja kokkulepetele jõutakse,“ leiab Viirelaid. Kose vald ootab kokkuleppeid järgmiseks nädalaks.
Vald ei rahasta
Praegu ei oska Viirelaid lennuvälja lõplikku maksumust öelda. “Detailplaneering on vastu võetud, kuid ei ole veel kehtestatud,” ütleb ta, ja lisab: “Korraliku murukattega lennurada on võimalik rajada tavapärase põllumajandustehnikaga n-ö aktiivse klubilise tegevusega. Lennuvälja ehitust ei ole rahastatud ega rahastata valla eelarvest.”
Hobilennundust juhib Viirelaid läbi MTÜ Kanavere Kolmikväli, mis ei ole äriline. Detailplaneeringus plaanitakse lisaks lennuväljale veel murukattega vibuväljakut ja seda teenindavat (kuni) 1100 m2 hoonet.
