Kose Püha Nikolause kiriku torn on alates kevadest tellingutes ning ootab vana laastukatuse asendamist. Torni sõrestik ning talad on tänaseks uuendatud. Samas kõrval asuvas pastoraadis käib aga teise korruse ehitus.
Kose Püha Nikolause kogudus on aleviku ja laiemalt kogu ümbruskonna vanim tegutsev organisatsioon. Esimene mainimine on kirikul aastal 1231. Ei ole seda sulgenud aeg, sõjad ega raskemadki poliitilised olud. “Kõik ajad oleme üle elanud. Muud vanad organisatsioonid on olnud kas suletud, varjusurmas või lõpetanud töö. Aga meie tegutseme peaaegu 800 aastat,” tunneb koguduse juhatuse esimees Andres Õis rõõmu.
Ta seletab ajaloolise pastoraadi ees seistes, et Kosel on alles haruldane ansambel – kihelkonnakirik, vana ja uus kabel, pastoraat, ait, leerimaja, saunamaja, õunaaed ja allikas. Kui kirikus on teenistused toimunud sajandeid, siis pastoraadi saatus on palju kirjum ja käänulisem. 1720-ndatel ehitatud hoones töötas pärast viimast sõda muuhulgas kultuurimaja. Viimased 30 aastat on maja taas koguduse käes ning tänu sõpradele on seda jõudsalt korrastatud.
Andres Õis näitab esimesel korrusel asuvaid toole, mida korrastati tänu kohaliku omaalgatuse programmile. “Kirjutasime programmi, et lastelaager saaks toetust. Tahame tuua kuurist vanad toolid teise korruse saali, mida veel ehitatakse. Lapsed olid väga tublid. Nad võtsid toolid lahti, puhastasid neid ja värvisid uuesti,” rõõmustab mees. Kokku plaanitakse uuendada kuni 30 tooli.
Kohtumiste ja ürituste paik
“Üks pool teisest korrusest on juba varem tubade ja köögiga kasutuses, teine pool aga tühi. Praegu ehitab seal väga tubli meistrimees Silver,” tutvustab Andres Õis. Korrusele on plaanis rajada katuseakendega toad, tualetid, duširuumid, nn avatud ruum, kööginurk jne. Vahetatud või vahetamisel on põrandad, osad talad ning muudki.
Kui kogu korrus saab valmis, siis hakatakse seda kasutama laagrite, koolituste ning muu taolise jaoks. Praegustest ruumidest kahjuks osalejate majutamiseks või õpitubade korraldamiseks ei piisa. “Aastal 2011 asutasime SA Kihelkonna Laagrikeskuse. Tahame teenida kogudusele tulu. Niimoodi teevad ka paljud meie sõbrad,” seletab Õis.
Kogudus on saanud ehituseks toetust LEADER meetmest ning seda 60 000 eurot. Teist sama palju on tulnud omaosalusest ning toetustest.
Lisaks pastoraadile on jätkunud või jätkumas tööd ka kirikus. Otse kiriku peasissekäigu kõrval on nn Kotzebue kabel. Selle esiküljel asub roosaken, mis tänavu Muinsuskaitseameti ning kohaliku kogukonna toetustega restaureeriti. “See aken oli peaaegu hävinud, alles oli vaid kaks klaasi. Nüüd on värvid ja klaasid olemas. Saksamaalt toodi veel eriline klaas,” seletab Õis.
Loodavad abile ja annetustele
Mida on aga plaanis teha tornis? Tellingud ehitati valmis tänavu aprillis-mais. “Tornikiivril on vana laastukatus, mis tuleb vahetada. Torni remontimise idee tekkis juba aastal 2013,” räägib Õis. Tänaseks on seda 125 000 euro eest juba uuendatud. Ikka selleks, et torni sõrestik saaks korda. “Seda tuli proteesida ning talasid vahetada. Summas on riigi osalus pühakodade programmi kaudu ja omaosalus ka,” lisab mees. Mullu saadi näiteks pühakodade programmist 58 300 eurot.
Teist sama palju ehk vähemalt 125 000 eurot oleks aga ehituseks juurde vaja. Kas see raha on olemas või tulemas? “Kindlasti on, aga kelle sahtlis. Meie omas mitte. Tuleb leppida kokku reeglid, et kuidas raha meie sahtlisse jõuaks. Peame ennast nähtavaks tegema,” räägib Andres Õis. Ta loodab, et kõik kohalikud ja kaugemadki põlvkonnad annavad enda panuse Kose kirikutorni heaks. Selle uus kate jääks kestma aastakümneteks ning veelgi pikemaks ajaks.
Kogudus soovib sihvakale tornitipule väärikat katust. Õis arvab, et selleks võiks olla kindlasti vaskplekk. “Tsinkplekki ei taha panna, sest see on kuidagi odav. Ja pealegi on neid meistreid vähe, kes suudavad korralikku tööd teha. Siis peab pärast jälle parandama,” hindab ta. Huvitav on see, et praeguse laastukatuse panekut ei mäleta ka vanimad Kose elanikud. Tõenäoliselt juhtus see peaaegu sada aastat tagasi.
Kui tellingud tänavu mais tornitippu said, siis toodi alla ka kukk, rist ja muna. Need seisavad praegu eeskojas. Muna on paljude kuuliaukudega, sest seda on pastoraadi poolt tulistatud. “Seal oli asunud miilitsajaoskond. Ilmselt paugutati maja trepilt,” oletab Õis. “Tänu” sellele ei ole munas alles ühtegi ürikut, munast leiti vaid hulgaliselt klaasikilde, sest ürikuid sisaldanud pudel on kahjuks katki tulistatud. Kukk, rist ja muna ootavad lähiajal kuldamist.
Vaata lisa: www.eelk.ee
Saku kirikul sarikapüha
Täna ehk 20. septembril kell 15 õnnistatakse ja seejärel pannakse kohale EELK Saku Toomase kiriku torni rist. Sellega tähistakse ka hoone ehituse sarikateni jõudmist.
Saku kiriku ehitusel Pähklimäel pandi pühakoja nurgakivi paika tänavu 18. juunil. Enam kui 10 000 elanikuga Saku aleviku ja valla elanikud saavad endale sakraalhoone, mis on ühtlasi ka suurepärase akustikaga kontserdipaik. Hoone ehitus algas tänavu aprillis.
Kiriku 643-ruutmeetrises peahoones on eskiislahenduse kohaselt kaks ja pool korrust. Katuse lõunaküljele paigaldatakse päikesepaneelid, et muuta hoone energiasäästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Saalis on 105 istekohta ning koos söögisaaliga mahutab ruum kuni 200 inimest. Peahoone juurde on kavandatud 143 m2 suurune ühekorruseline lisahoone, milles on ka väike korter. Pühakoja arhitektid on Juhan Põld ja Kristiina Renter.
