Jaanipäeva eel avati Kõrvemaa rattaring, mis aitab jalgrattasõpradel lihtsamini pääseda Harjumaa kaunitesse paikadesse. Rattaring seob viie omavalitsuse üheksat paika: Kehra, Anija, Aegviidu, Alavere, Raasiku, Aruküla, Kostivere, Kose ja Kuusalu.
Kõik algas möödunud aastal sellest, et Anija vallavalitsus esitas Harjumaa arengustrateegia tegevuskavva Kõrvemaa rattaringi projekti. Ka HOL-i juhatuses leiti viit omavalitsust siduv ning inimesi liikuma ja sportima meelitav projekt rahalist toetust väärt olevat ja edastati see riigi tugiteenuste keskusele toetuse saamiseks. 21 projekti hulgast pälviski Kõrvemaa rattaring toetuse summas 130 700 eurot.
“Kui raha käes oli, siis läks töötegemiseks. Erinevad paigad tahtsid erinevat ettevalmistust, mõnes kohas oli juba jalgrataste väljalaenutamiseks alus olemas, teise kohta pidime selle rajama. Meie eesmärk oli, et kõik punktid, kust ratast rentida saaks, asuksid käidavates kohtades, hea oleks kui raudteejaama lähedal,” kõneleb Anija valla arendusjuht Meeli Kuul.
Seni projekti koordineerinud Meeli Kuuli mõtted on selged: tuleb rongilt inimene – või veel parem, seltskond – linnast maale ja rattad on matkamiseks või kellelegi külla sõitmiseks ootamas.
Kus rattad paiknevad?
Kuna Anija vald oli Kõrvemaa rattaringi eestvedaja, siis paikneb seal ka enim laenutuspunkte, kokku neli. Neist neljast suurim on Kehra raudteejaama juures, kus on 15 jalgratta hoiukohta 12 rattaga. Teistes hoiukohtades on igal pool kümme hoiukohta ja seitse jalgratast.
Kõrvemaa rattaringi laenutuspunktid. Raasikul ja Arukülas paikneb laenutus raudteejaama juures, Alaveres noortekeskuse juures, Anijas mõisa juures, Aegviidus ning Kosel tervise- ja spordikeskuse lähedal, Jõelähtme vallas aga Kostiveres lipuväljaku lähedal, Kuusalus hoopis kergliiklustee ääres.
Nii on jalgrattakohti viie valla peale kokku 95, jalgrattaid ringluses kokku 68. “Kõik meie rattad on tugevad, kannatavad ka külateid, looduses liikumist,” kiidab Meeli Kuul.
Ratta rendihind on üks euro tunnis
“Meil on väga tänapäevane laenutussüsteem,” kiidab projektijuht viie valla rattalaenutust. Tuleb oma nutitelefoni laadida vastav Bikeepi äpp ja kohe on näha, kus jalgrattad paiknevad, kui palju neid mõnes parklas on. Hakkab jalgrattahuviline näiteks Tallinnast rongiga Raasikule sõitma, näeb: Raasikul on ratas ootamas. See on võimalik äpi abil 15 minutiks endale kinni panna, broneerida. Ei jõua broneerija õigel ajal aga kohale või on tal tekkinud hoopis uued huvid, laseb süsteem ratta vabaks.
“Muidugi küsitakse meilt, kui palju rendihind on tunniks, pooleks päevaks, ööpäevaks,” teab Meeli Kuul. “Saame siis alati vastata – meie rendihind pole kallis ja on väga läbipaistvalt kujundatud. Üks tund rattarenti maksab üks euro, viis tundi viis eurot ja 24 tundi 24 eurot. Ajalist piirangut rendiks ei ole,” kõneleb Meeli Kuul. Kuusalust renditud ratta võib jätta Kose parklasse või vastupidi.
“Nii on näiteks Raasiku noortel, kel autot veel pole, hõlpus liikuda Anijasse sõbrale külla – mis see kaheksa kilomeetrit siis vändata. Ja tasuarvestus on meil minuti-, mitte tunnipõhine,” räägib projekti elluaitaja.
Tuleb oma nutitelefoni laadida vastav Bikeepi äpp ja kohe on näha, kus jalgrattad paiknevad ning kui palju neid mõnes parklas on.
Nüüd, mil viie valla projekt Kõrvemaa rattaring on käivitunud, võeti tööle inimene, kes jälgib, et rattad töökorras oleksid, teisaldab neid vajadusel ühest jaamast teise ja tegeleb turundusega, vastates huviliste telefonikõnedele.
Rattajaamad tarnis ja paigaldas OÜ Bikeep ning need maksavad kokku 96 036 eurot. Anija vald sai viit omavalitsust hõlmavale projektile maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest möödunud aastal 130 700 eurot toetust.
“See projekt ei ole kasumi teenimiseks mõeldud, ikka inimeste liikuma ja sportima õhutamiseks,” ütleb Meeli Kuul kindlalt.
