Vastab Margit Pugal, SEB Panga personali ja koolituse divisjoni direktor.

Mida puhkuse planeerimisel arvestada?

Peagi algav koolivaheaeg tähendab paljudele lastevanematele puhkuseperioodi. Selleks, et töö oleks puhkuste ajal sujuvalt korraldatud ja tööandja saaks parimal viisil arvestada töötajate soovidega, tasuks puhkused aegsasti ette planeerida. Erinevates organisatsioonides võib puhkuste planeerimine ja kasutamine olla paindlikum kui teistes. Sellegipoolest soovitan juba aasta alguses mõelda läbi terve aasta puhkuste plaan. Puhkuste ajakava ei ole ainult formaalne nõue, vaid tagab ka organisatsiooni töö sujuva korraldamise ning nii töötaja kui ka tööandja soovide ja vajadustega arvestamise.

Mida firma käest enda huvides küsida?

Aasta alguses tasub kas raamatupidajalt, otseselt juhilt või personaliüksusest uurida puhkusejäägi ja -päevade aegumise kohta. Pandeemia-aastatel lükkasid paljud töötajad oma puhkuseid edasi lootuses, et peagi saab tavakorras reisida ja ühiseid koosviibimisi korraldada. See aga tekitas ajutise olukorra, kus töötajatel hakkasid tekkima suured puhkusejäägid. Tänaseks on olukord taas normaliseerunud. Sellegipoolest soovitan töötajatel kontrollida, kas neil on lisaks ettenähtud põhipuhkusele kasutamata muid hüvitatavaid puhkusepäevi ning selgitada välja, millal need aeguvad.

Kui pikka puhkust eelistada?

Töölepingu seadusest tulenevalt tuleb võtta iga aasta üks põhipuhkuse osa järjest 14-kalendripäevasena. Soovitan veelgi pikemat järjestikust puhkust, sest see aitab töömõtetest eemale saada ja paremini hoolitseda nii oma vaimse kui ka füüsilise tervise eest. Alternatiiv on jagada puhkus aasta peale nii, et oleks võimalik puhata erinevatel aastaaegadel. Töölepingu seaduse järgi peavad puhkuste ajakavad olema koostatud ja kinnitatud hiljemalt 31. märtsiks. Puhkuste ajakavasse märkimata jäetud puhkuseid võib võtta endale sobival ajal, teatades sellest tööandjale ette enamasti 14 kalendripäeva.