10. jaanuarist 31. märtsini on Kolga muuseumi ruumides näitus “Pühakiri. Käsikirjast emakeelse piiblini.” Näituse koostanud Eesti Piibliseltsi sekretär Jaan Bärensoni sõnul on eesmärk tutvustada külastajale nii eestikeelse piibli saamislugu kui ka erinevaid piiblitõlkeid Islandist Etioopiani.
1813. aastal loodud Eesti Piibliseltsi nimekirjas on praegu üle 600 liikme, lisaks veel üle 1000 toetajaliikme. “Kolga muuseumis näituse korraldamine on just see, et aitame kohapeal piiblikultuuri tutvustada,” selgitab Bärenson.
Eesti Piibliselts korraldab aastas 14–15 näitust ja konverentsi. “Nendest üks või kaks on Tallinnas ja Tartus, ülejäänud on kõik väiksemates asulates,” räägib mees.
Hea meelega
Piibliselts on varasemalt koostööd teinud Kuusalu alevikus tegutseva Laurentsiuse Seltsiga Eduard Ahrensi päevade korraldamise asjus. “Kohalikud inimesed küsisid, et miks ma ei võiks ka Kolgasse tulla. Ma siis kontakteerusin muuseumi juhataja Ulvi Meieriga. Oldi väga hea meelega nõus,” muheleb Bärenson.
Näituse korraldamine Kolga muuseumis lepiti kokku detsembri alguses. Näitus avatakse 10. jaanuaril kell kolm pärastlõunal, see jääb muuseumi kuni 31. märtsini. Miks just selline ajaline raam?
“Sinna sisse jääb emakeelepäev – 14. märts. Meie näitus rõhutab just rahvaste emakeelt. Samas on koolidel aega näitust vaatamas käia. Kirjanduse ja ajaloo õpetajad saavad muuseumis organiseerida oma tunde selle pärandiga, mis on juba mitmeid sajandeid mitte ainult eesti keeles, vaid ka teistes Euroopa keeltes,” arvab piibliseltsi sekretär.
Kunstiajaloolase haridusega Bärenson on pikalt teinud uurimistööd Cambridge’i ülikoolis, kus hoitakse Eesti Piibliseltsi vanemaid materjale. “Suurem osa eksponaate, mis me siin koopiatena kasutame, pärinevad just Cambridge’i ülikooli arhiivi raamatukogust,” selgitab ta.
Originaal on kallis
Näituse eksponaatide hulgas on ka Saksamaa, Hispaania, Sloveenia, Ukraina, Leedu ja teiste maade piibliseltside materjale. “Meil on siin heebreakeelseid piibli käsikirju, süüria, kopti ja armeeniakeelseid,” tunneb Bärenson uhkust. Eksponaatide koguarv ulatub ligi sajani.
Muuhulgas näidatakse suurendatud valguskoopiat Kullamaa vakuraamatu lehekülgedest, kus on esimest korda eesti keeles Maarja palve-usutunnistus. Vakuraamat on koostatud aastatel 1524–1532, selle originaali hoitakse Tallinna linnaarhiivis Tolli tänaval.
Koopia 1590. aastal valminud leedukeelsest piiblitõlkest. FOTO: Andres Tohver Näituse külastaja saab teada, et leedukeelne piiblitõlge valmis varem kui eestikeelne, aastatel 1579–1590 Jonas Bretkūnase sulest, aga trükivalgust see ei näinud poliitilistel põhjustel. “Protestantism Leedus ja Poolas ju kaotas,” selgitab Bärenson.
Miks ikkagi on kõik näituse “Pühakiri. Käsikirjast emakeelse piiblini” eksponaadid koopiad või mulaažid, kus papile on sageli kinnitatud vaid paar ümberpildistatud lehekülge?
Selgub, et paljudest käsikirjadest ongi säilinud vaid tekstifragmendid. Originaalkäsikirjade toomine näitusele eeldaks ka kindlustust, mille summad oleksid astronoomilised. Piibliseltsil sellist raha ei ole.
