Oktoobri keskel pandi Kolga muuseumis üles Juta Blande nukunäitus. Blande on 75-aastane Raplamaal Kodila külas elav daam, kelle huvi nukkude vastu sai alguse koolilaste ja täiskasvanute näiteringi juhendades.
Juta Blande nukud olid suvel Hageri muuseumis. Kui Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier tundi huvi, kas näituse võiks üles panna ka Kolga muuseumi, oli vanaproua kohe rõõmuga nõus.
Ehkki tegemist on nukkudega, pakub näitus täiskasvanutele ehk enamgi vaatamisrõõmu. Et Blande on tausta poolest näitejuht, paiknevad nukud gruppides, moodustades stseene.
Lustakad stseenid
Milliseid stseene me siis näeme? Silma hakkab “Mõisas on pidu”, kus samovari ja küünlaga laua ääres lastakse hea maitsta nii puuviljadel kui prael. “Pulmad” kujutab valge kleidiga pruuti ja kena kübaraga meest, kelle taga on pulmalised, kõrval veimevakk ja ees kõnet pidav kirikuõpetaja.
“Kungla rahvas” näitab kandlega Vanemuiset, samuti mõõgaga Kalevipoega ja saarepiigat. Kompositsioonist leiab sinimustvalge Eesti lipu. On ka “Laulupidu”, kus prouad ja poisid dirigendi juhtimisel laulu löövad.
“Mõisa teomehed” kujutab pärisorjade rasket argipäeva – ei puudu karistamine peksupingil. “Kõrts” annab ülevaate joomingust, kus üks purjutajatest, pudel peos, sinise silma ja verise ninaga põrandal lebab.
Kompositsioon „Mõisa teomehed“. Uuemat aega kajastab “Balti kett”, kus Eesti, Läti ja Leedu seisavad käsikäes reas. Omaette rubriigi Blande kollektsioonis moodustavad mujalt maailmast toodud rahvarõivastes nukud, mis Kolga muuseumis on kõrvaltoas klaasi all.
Nukkudel seljas näeb Vigala, Risti, Muhu, Kihnu, Saaremaa, Rapla, Rõuge, Tõstamaa, Suure-Jaani ja mitme muu kandi rahvarõivad. Põhjalikkust näitab seegi, et naiste kostüümid on tehtud alusseelikuga.
Pulga ja purgiga
Kuidas need nukud ikkagi valminud on? Tihti peidab end Blande õmmeldud kostüümi all mõne nõukogudeaegse nuku keha, näiteks Uku meistrite käe all valminud nukk Tiina.
Osa kehadest pärinevad saksa nukkudelt, aga silma hakkab ka Barbie, kellele on seljas Pühalepa rõivad. Barbie kasuks räägib nimelt asjaolu, et nukul on pikad jalad, mis teeb kostüümi õmblemise ja nuku riietamise kergemaks.
Et poissnukkude kehasid on raskem leida kui tüdruknukkude, on Blande vahel meesterahva riided selga sobitanud tüdruknukule.
Tervet keha pole ilmtingimata vaja, sest puuduva kehaosa saab ju juurde teha. Sageli on võetud olemasoleva nuku pea ja pistetud pulga otsa, mille alumine ots seisab purgi sees. Peale, pulgale ja purgile on ümber õmmeldud kostüüm. Sellest tuleb ka näituse nimi “Vanale nukule uus elu” .
Proua väidab, et kokku on ta meisterdanud 400 nukku, aga osad neist on ta kas ära müünud või kinkinud, muuhulga välismaalastele ja väliseestlastele. Kolga muuseumis on väljas 188 nukku, kui inimestele lisaks arvata selle numbri sisse ka kõik kompositsioonide loomakesed.
Nukud on valminud Blande pensionipõlves viimase paarikümne aasta jooksul. Et proua üks tütardest on käsitööhuviline ja meisterdab samuti nukke, võib eeldada, et perekondlik traditsioon jätkub uue põlvkonna toel.
