Juuli keskpaigast alates toimetavad Kuusalu vallas Kolga mõisas Eesti kunstiakadeemia (EKA) tudengid, kes uurivad ning taastavad peahoone väikest saali. Seal asuvad mitmemõõtmelised maalid on Eestis haruldased.

Tegemist on EKA muinsuskaitse ja konserveerimise üliõpilastega. Tudengeid õpetab ning juhendab professor Hilkka Hiiop. Juuli viimase nädala alguses vastas Hiiop Harju Elu küsimustele.

Mis seisus on praegu Kolga mõisa peahoone?

Ma ütleks, et suhteliselt heas seisukorras. Mõisal on hooliv omanik ehk Anu Koppel ja katused on enam-vähem korras. Nende parandamisega praegu tegeletakse.

Seega peaks kõik peahoones asuv säilima. Mõis oma praeguses ajaloolisuses näeb väga romantiline välja. Loomulikult on suurema osa inimeste esimene küsimus, kui nad Kolgat näevad, et millal see valmis saab. Aga ometi just see ajaloo kulgemise füüsiline tunnetus kütkestab.

Pole vist ühtki teist mõisa, kus oleks viimastel aastatel tehtud nii palju fotosessioone, filme, (muusika)videosid, pulmapilte… Nii et tegelikult on see märksa laiem küsimus, mida me “heas korras” mõisa all üldse silmas peame. Meie seltskond näiteks ööbibki mõisas ja see on tõesti üks vägevamaid “hotelle”, mida tean.

Mis ajast ja kui palju tudengeid mõisa väikeses saalis toimetab?

Tudengid saabusid juuli keskel. Tegime arheoloog Villu Kadaka juhtimisel ehitusarheoloogilisi uuringuid. Ning alustasime maalingute konserveerimise õppejõudude (mina ise ja Varje Õunapuu) ja EKA stukispetsialisti Taavi Tiidori käe all väikese saali konserveerimistöödega.

Sellest ajast peale oleme töötanud paralleelselt Kolga väikeses saalis ja Kuusalu kiriku kooriruumis. Sõltuvalt päevast on töid tegemas umbes kümmekond inimest.

Millises seisus on väikese saali seinamaalingud? Kas ruum on pärit aastatest 1802–1803 ehk klassitsismiajast?

Väikese saali viimistlus kuulub tõesti klassitsismiperioodi. Aga mis aastasse need täpselt paigutuvad, pole kindlalt teada. Varasemad uurijad on neid pidanud pigem 1820. aastatest pärinevateks, kuid näiteks Juhan Maiste paigutab need 19. sajandi algusesse.

Lae restaureerimine juuli keskel. Fotod Eesti kunstiakadeemia 

Tegemist on 200 aasta vanuse interjöörikujundusega, mida pole kunagi üle värvitud ega restaureeritud. Sest üldiselt on mõisahooneid nii seest kui ka väljast pidevalt ümber kujundatud ja kaasajastatud. See, et Kolga väike saal on säilinud puutumatult, on ikka väga haruldane. Kogu ruumidekoor on hämmastavalt hästi säilinud.

Maalingute olukorra tegi kriitiliseks see, et nende pigment oli muutunud praktiliselt tolmuks (st kaotanud sideaine), mis oli omakorda kattunud 200-aastase tolmukihiga. See tegi maalitud pindade puhastamise väga keeruliseks. Kuna puhastamine oli kõige ajakriitilisem tööetapp, siis tegime selle esimese asjana ära ning seejärel kinnitasime maalingukihi.

Omal ajal jäid 80ndatel alanud restaureerimistööd Kolgas seisma?

Aja(loo)st märksa suurema kahju on tekitanud aga 1980ndate keskel Kirovi ajal alanud restaureerimistööd, millega õigupoolest ei alustatudki. Aeg ja jõud said enne otsa. Küll aga jõuti eemaldada ruumi tervikusse kuuluv maalitud lagi, mis fotode järgi tundub olevat olnud väga hästi säilinud.

Küllap siis hinnati lae strukturaalseid probleeme nii suurteks, et originaali säilitamise asemel otsustati uue tsementlae kasuks.

Üksjagu kahju tekitati ka 1985. aastal vägevate tellingute paigaldamisega, milleks kohati raiuti lausa augud stukkide sisse. Aga tundub, et maalingurestauraatorid tellingutele ei jõudnudki, ainult stukimeister Cornelius Tamm jõudis taastada lae lammutamisel eemaldatud stukivöö. Sellest ajast peale, nüüdseks ligi 40 aastat on ruumi katnud võimas tellingutemets ning selle uhket ajaloolist viimistlust pole õigupoolest keegi näinudki.

Kas ajastu ruumides on olnud tavaline selline praktika, et seinad kaetakse nn petvate maalidega? Fotodelt vaadates jääb mulje, et saalil ongi rõdu, sambad ja kõik muu.

Tegelikult on illusionistlikku ruumidekoori kasutatud erinevatel ajastutel. Seda juba alates antiigist, väga populaarne, aga nii uhkelt teostatud ruumitervikut Eesti tingimustes pole küll kõrvale panna.

See on tõesti muljet avaldav, kui virtuoosselt on kombineeritud kahemõõtmeline maaling ja kolmemõõtmeline stukk. Kohati petab isegi profi pilgu ära.

Mida täpselt teie ja tudengid teete? Maalide puhastamine, restaureerimine, konserveerimine ning stuki taastamine?

Jah, kõiki neid asju. Eesmärk on taastada ruumitervik, säilitades samas selle ajalooline tunnetus. Et vaataja saaks ikka selgelt aru, et tegemist on originaaliga ning lisatu on juba meie ehk tänapäeva konservaatorite panus.

Suur töö, mille just tehtud saime, oli laemaalingu taastamine. See oli päris keeruline otsus ja valik, mida nõukogude ajal hävitatud laega teha. Milline see välja kukkus, on kõigil võimalus tulla kohapeale vaatama.

Väikese saali terviklik restaureerimine on väga töömahukas protsess. Loodame tellingud siiski selle aastanumbri sees maha võtta. Sellele muidugi järgneb terve rida ehitustöid ehk aknad, uksed jne.