2023. aasta lõpus said Eesti looduskaitsjad kätte ajaloolise kohtuvõidu, mis muutis põhjalikult seni kehtinud metsanduse praktikat. Keskkonnaorganisatsioon Eesti Metsa Abiks (EMA) saavutas kohtulahendi, mille tulemusel muudeti metsateatiste otsustusprotsessi Natura aladel.
„Praktikas jõustus muutus 2024. aasta märtsis, kui keskkonnaamet lakkas peaaegu täielikult väljastamast uuendusraieteateid, sh lageraieteatisi. Nüüd antakse lubasid vaid valikraieteks ja püsimetsanduse võtetes, mis on loodusele oluliselt leebemad,“ väidab EMA esindaja Helena Eenok (pildil). Keskkonnaamet aga lähtub enda otsustes Natura mõjude eelhindamisele, mis tugineb kavandatud raiest ja loodusväärtustest.
„Siin ei mängi mitte mingit rolli kavandatud raieviis. Kui ka harvendusraie on kavandatud näiteks metsaelupaika, siis saab see eitava otsuse. Ja kui kuni 0,5 ha suurune lageraie ei kattu metsaelupaigaga või kaitsealuse liigiga ja tegemist on hall-lepikuga, siis me lubame seda,“ selgitab keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk (pildil).
Kohtuvaidlus, mis muutis süsteemi
Vaidlus sai alguse 2021. aasta veebruaris, kui EMA esitas keskkonnaametile vaide 6345 teatise kohta, mis selle tulemusena tagastati. „Viitasime Euroopa Liidu loodusdirektiivile, mille kohaselt tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju ala terviklikkusele, kui ei ole võimalik välistada olulise negatiivse mõju ohtu,“ selgitas organisatsiooni juhatuse liige Helena Eenok.
Õigusliku tõlgenduse küsimus
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk selgitab, et amet tegutses vastavalt tol ajal kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale. Etverk rõhutab, et vaidluse all olnud metsateatised kinnitati, kuna raielubadega hõlmatud alad ei jäänud ühegi kaitstava loodusobjekti piiresse.
„Kohtuasjas vaidluse all olnud metsateatised kinnitas keskkonnaamet metsaregistris, kuna keskkonnaregistri andmetel ei jäänud raielubadega hõlmatud alad (maaüksus Kohtla metskond 34) ühegi kaitstava (siseriikliku õigusaktiga kaitstud) loodusobjekti piiresse,“ selgitab Etverk. Raielubadega hõlmatud alad kuulusid kunagi Ontika maastikukaitseala koosseisu, kuid arvati sellest vabariigi valitsuse määrusega välja. Ontika kaitse-eeskirja koostamisel kontrolliti üle ala loodusväärtused ja kaalutluse tulemusena leiti, et kaitseala nurgas looduskaitseliselt väärtuslikke ja elupaigatüübi kriteeriumidele vastavaid metsi ei asu, sealne mets ei vasta loodusdirektiivi elupaigakriteeriumidele ega ole kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaik.
„Vaatamata eelöeldule oli looduskaitseseaduse kohaselt tegemist Natura 2000 võrgustiku alaga, mida ei olnud metsateatiste menetlemise ajaks veel Natura 2000 alade hulgast jõutud välja arvata. Kohus leidis, et vaatamata sellele, et alal enam kaitstavaid väärtusi ei olnud, tulnuks keskkonnaametil siiski arvestada, et tegemist on endiselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga ning keskkonnaamet ei saanud tugineda vaid kaitse-eeskirja koostamisel tehtud hinnangule. Kohus asus seisukohale, et keskkonnaametil oleks tulnud metsateatiste menetluses siiski läbi viia Natura 2000 eelhindamine,“ selgitab Etverk. Ta lisab, et keskkonnaamet ei tee metsateatistel erisusi omaniku või raiet teostava ettevõtte alusel, vaid hindab üksnes tegevuse vastavust metsaseadusele. „Metsateatiste menetluses ei arvesta keskkonnaamet sellega, kes on metsatööde tegija – vastavalt metsaseadusele tuleb hinnata, kas kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele. Seadus ei tee vahet, kas metsaomanik on riik või eraisik ega sea piiranguid selle kohta, mida omanik raiutud puiduga peale hakkab,“ täpsustab Etverk.
2024. aasta märtsist alates on Eesti metsanduses kehtinud sisuline lageraiekeeld Natura 2000 aladel – otsus, mis on korraga nii looduskaitseline võit kui ka poliitiline proovikivi.
„Kaitsealade kaitse-eesmärgid on esile toodud iga kaitseala kaitse-eeskirjas. Maaomanikule seatavad piirangud sõltuvad konkreetse ala eesmärgist. Samuti on oluline arvestada, et kaitsealad on tsoneeritud sihtkaitse- ja piiranguvöönditeks, kus kehtivad erinevad reeglid: sihtkaitsevööndis on majandustegevus enamasti keelatud, piiranguvööndis aga teatud juhtudel lubatud,“ selgitab Etverk.
„Sellega, et suur kahju on tehtud, ei saa nõustuda. Kuigi Natura 2000 eelhindamist enne raiete kinnitamist läbi ei viidud, oli kaitse-eeskirja menetluses saadud veendumus, et kavandatud raietel puudub oluline mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaamet on edaspidises praktikas arvestanud kohtu osundatud puudustega ja teeb nüüd Natura 2000 alal kavandatavatele raietele eelhindamise enne lubade väljastamist,“ rõhutab Etverk.
Metsade seisund on kriitiline
Keskkonnaagentuuri andmetel on Eestis Natura 11 metsaelupaigast 10 halvas või ebapiisavas seisundis. Satelliitandmed näitavad, et aastatel 2001–2019 kadus Natura aladelt üle 15 000 hektari metsakatet, millest 80 protsenti raiuti aastatel 2015–2019.
Eenoki sõnul oli muutus möödapääsmatu. „Looduskaitsealad ei ole koht, kust toorainet varuda. Kui riik otsib nüüd võimalusi taas lubade väljastamiseks, on see samm tagasi – nii õiguse kui ka eetika mõttes,“ on Eenok nördinud.
Pinged jäävad – tulemas uus kord
Pärast kohtulahendi jõustumist kogunesid maaomanikud Toompeale protestimeeleavaldusele, süüdistades riiki maaomanike õiguste rikkumises. Samas on EMA esindaja sõnul ministeerium praegu töötamas uue süsteemi kallal, mis võimaldaks teatud juhtudel taas lubada raieid ka Natura aladel. EMA hinnangul oleks see samm tagasi. „Selline tegevus ei ole õiguspärane ega eetiline. See ohustab kaitstavaid elupaiku ja süvendab juba toimunud üleraie tagajärgi,“ rõhutab Eenok.
Pärast kohtuvaidluse algust sai avalikkusele teatavaks, et Euroopa Komisjon on algatanud samal teemal Eesti riigi vastu rikkumismenetluse. Lähtuvalt Euroopast tulnud suunistest peatati raied Natura 2000 alade metsaelupaikades, kuid uuendusraied piiranguvööndites said peaaegu täielikult peatatud EMA kohtuvõidu tulemusel.
2024. aasta märtsist alates on Eesti metsanduses kehtinud sisuline lageraiekeeld Natura 2000 aladel – otsus, mis on korraga nii looduskaitseline võit kui ka poliitiline proovikivi. Kuidas edasi liigub tasakaal looduse, seaduse ja majanduse vahel, sõltub sellest, milline saab olema riigi uus metsapoliitika.
