Sütiste metsa lääneosas, kõrge liivapaljandiga Vanaka mäe all asub allikaline madalsoo. Elupaigatüübilt kõdusoo – eri lehtpuude näol liigirikas märgala, kaks piklikku järvekest luidete vahel.

Idapoolne osa metsast on kuiv nagu kõrb, seal asub nõmm ja nõmmemets.

Seetõttu on kohalikud aktivistid pärast raietööde jätkuvat saagat pühendunud ka selgitustöö tegemisele, miks peab säilima selle suhteliselt isoleeritud metsa ainus märgala.

Selles väikest Amazonase vihmametsa meenutaval märgalal Sütiste lääneosas elutseb väga palju linde. See on ainus koht, kus lindudele ja loomadele on kättesaadav joogivesi.

Tänu puudele ja põõsastele, mis armastavad niiskust, on seal ka väga palju liblika- ja sururöövikuid, kes on oma toidulaua suhtes vägagi valivad. Tihti sobib kapriissetele tegelastele vaid üks lehtpuu- või taimeliik, igaühele oma. Röövikud on omakorda väga tähtsal kohal nahkhiirte ja lindude menüüs. Kogu see ahel sõltub vee olemasolust.

Nahkhiirevaatlus Sütiste metsas

Loodusvaatlejad on Sütiste metsas märganud ja kirja pannud ligi sada linnuliiki. Nahkhiirevaatlust aga alustasid Mustamäe vabatahtlikud alles esimesel juunil.

Nahkhiirte elupaik Sütiste metsas on seotud vanade õõnsate puude ja veega Sütiste metsa lääneosas Vanaka mäe all, sest sealt tuleb nende toit.

Halljänes maastikukaitsealal. Foto Koidula 

Seda märgala ohustab aga otse kõrvale planeeritud viiekordne maja aadressiga Ehitajate tee 2. Selle maja rajatavad kommunikatsioonid võivad mäe aluse ala jäädavalt rikkuda ning kogu Sütiste metsa veest ilma jätta.

Detailplaneeringus kavatsetakse vähendada Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala.

„Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on suurim rekreatsiooniala Mustamäel, aga sellele vaatamata pole antud detailplaneeringu menetlusse Mustamäe elanikke kaasatud ega keskkonnauurin-guid teostatud.“ Indrek Hein

Sealt tuleb kõigi metsas elavate imetajate, lindude, roomajate ja putukate joogivesi. See on koht, kus paljunevad Sütiste metsa konnad ja haruldased tähnik- ja harivesilikud. Roomajate loendust Sütiste metsas veel alustatud ei ole.

„Meil on soovitused Eesti roomajate spetsialistilt Riin Rannapilt, et konnade ja vesilike kudemistingimuste parandamiseks tuleks puhastada Vanaka aluse kõdusoo järvekeste päikesepoolseid külgi risust ja prahist,“ ütleb Gilleke Kopamees, kes on kohaliku elanikuna algusest peale Sütiste metsa eest seisnud.

Vabatahtlikud lugesid kännud kokku

Mustamäe ja Nõmme vabatahtlikud tulid kokku, et mõõdistada ja üle lugeda metsas teostatud saagimistööde tulemusel tekkinud kännud. Koostati ka kaart ning seal on näha 787 kännu GPS-koordinaat.

Sütiste metsa seltsi loomine

23. mail toimus Mustamäel Männi pargis MTÜ Sütiste Metsa Seltsi asutamiskoosolek. Selts koondab peamiselt Mustamäe elanikud, Sütiste metsast hoolivad inimesed ja mitmed teadlased.

Juba nädal hiljem saadeti Tallinna linnaplaneerimise ametile vaie Ehitajate tee 2 ehitusloa tühistamiseks.

„Tallinna linnavalitsusele, sh linnaplaneerimise ametile peab olema teada, et Sütiste mets (millest umbes poole moodustab Natura 2000 looduskaitseala), kui osa Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealast, on järjest halvenevas seisus, pideva intensiivse koormuse all, kuid on samas just madala koormustaluvusega ala. Selleks ei pea olema keskkonnaekspert, et näha, millise olulise mõju toob kaasa madala koormustaluvusega ala sisse elurajooni rajamine,“ seisab vaides.

Kõnealuse maastikukaitseala noor kanakull. Foto Margus Osi 

„Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on suurim rekreatsiooniala Mustamäel, aga sellele vaatamata pole antud detailplaneeringu menetlusse Mustamäe elanikke kaasatud ega keskkonnauuringuid teostatud,“ ütleb Indrek Hein, Sütiste metsa seltsi üks asutajatest.

Terviserajad või lubamatu hävitustöö

„Kogu projekt on kooskõlastatud Nõmme tee seltsiga,“ öeldi Heinale pärast esimest arupärimist linnaosavalitsusest. Sellist asja aga toimunud ei ole, ainus mida lubati oli see, et metsa ei tule asfaltradasid ning ka see lubadus on tugevalt kõikuma löönud.

MTÜ Nõmme Tee Selts esitas vaide seoses kogu Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal toimunud lubamatu hävitustööga nii linnaplaneerimise ametile kui ka keskkonnaametile, seda võimaldanud haldusaktide tühistamiseks.

„Projekti tellija on kahetsusväärselt avalikkust teavitanud, nagu oleks projekt olnud kooskõlastatud Nõmme tee seltsiga,“ rääkis Kadi Alatalu, Nõmme tee seltsi pikaaegne juhatuse liige ja üks Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala moodustamise eestvedajaid.

„Ainus, milles kokku lepiti, on aselinnapea Vladimir Sveti lubadus, et Hüppetorni metsa asfaltkattega teid ei tule. Omavalitsusel on aeg viimaks mõista, et kohalik kogukond ei aktsepteeri koordineerimatut ja inimeste elukeskkonna kvaliteedi ja looduse arvelt tegutsemist,“ lisas ta.