Uue õppeaasta alguseni jääb vaid kaks nädalat. Koos sellega algab taas kandideerimine programmi Noored Kooli uude lendu. Kevadel programmi lõpetanud aga alustavad tööd maakonna koolides.

Et SA Noored Kooli tegevusest pole tavalugejale või õpilasele-õpetajale palju teada, andis Harju Elule intervjuu SA tegevjuht Kristi Klaasmägi.  

Allar Viivik: Kui kaua on Noored Kooli (edaspidi NK) tegutsenud ning kuidas kõik algas?

Kristi Klaasmägi: NK on kaheaastane õpetamise ja eestvedamise oskuste arenguprogramm, mis on Eestis tegutsenud juba 12 aastat. Programmi mudel pärineb Ameerika Ühendriikidest ja on tänaseks kasutusel juba poolesajas riigis üle maailma. See on programm inimestele, kes ei ole õppinud õpetajaks, aga tahavad võtta vastutust nii õpetajana kui ka haridusmuutustele kaasa aitajana oma koolikogukondades. Programmi nimi juhib tähelepanu, et sõltumata vanusest on iga koolis tööd alustav õpetaja noor õpetaja, kes vajab kolleegide tuge ja nõu. Seega vanusepiiri NK programmis osalemisel ei ole.

Värbame ja valime programmi väga hea eestvedamise potentsiaaliga inimesi, kes töötavad programmi kahe aasta jooksul mõnes Eestimaa tavalises koolis täiskohaga õpetajana, läbides samal ajal NK eestvedamise ja õpetamise koolitusi. Programmi esimesel aastal on osalejate koolitustes rõhk õpetaja kompetentside arendamisel, programmi teisel aastal lisandub fookus koostöö ja koosloome eestvedamisele.

Igas riigis on sellised programmid valinud oma fookuse – millist kohalikku haridusprobleemi lahendatakse. NK valis kaks aastat tagasi fookuseks õpingute liiga varase katkestamise.

Kuidas koolide huvi on aja jooksul muutunud? Kas see väheneb või suureneb?

Koolide huvi NK programmist tuleva õpetaja tööle võtmise vastu on olnud kasvav. Kindlasti on sellele kaasa aidanud suurenev õpetajate puudus. Teisalt on programmi koolitusmudel ja osalejad ennast tosina aastaga juba tõestanud ja koolijuhid usaldavad NK programmist tulevaid õpetajaid. Harjumaal, nagu ka teistes maakondades, oodatakse koolidesse enim põhiainete õpetajaid. Ehk siis matemaatika, inglise keele ja eesti keele õpetajaid, samuti klassiõpetajaid. Nende ainete maht on koolis suurem ja ka õpetajaid otsitakse seetõttu enam.

Kuidas pedagoogid ning haridusasutused kokku saavad?

NK tegevused jagunevad kaheks – tegevused uute programmis osalejate leidmiseks ja välja valimiseks. Hiljem siis juba välja valitud osalejate koolitamine ja toetamine programmi jooksul. Teeme osalejate leidmiseks sihitud kommunikatsiooni, et näidata, mida programmis osalemine ja õpetajana töötamine inimesele annab. Arvame ise, et näidates õpetajat nii, nagu meie seda näeme – pidevalt areneva juhina – oleme kaasa aidanud õpetaja ameti maine jätkuvale paranemisele. Programm on tuntud kitsama sihtgrupi seas. Laiem avalikkus kipub NK (kaheaastane täiskoormusega arenguprogramm) segi ajama Tagasi Kooliga (üksikud või korduvad külalistunnid), mis on meie programmist välja kasvanud eraldiseisev algatus.

Osalejaid koolitame koostöös Tallinna ülikooliga, programmi lõpuks on kõik osalejad omandanud 60 EAP ulatuses õpetaja magistrikraadi aineid ja saavad soovi korral jätkata magistrikraadi omandamisega ülikoolis. Lisaks pakume osalejatele põhjalikku tuge – toeks on nii iga kahe nädala tagant toimuvad koolitused ja kokkusaamised teiste osalejatega, programmi poolt tunde külastav tuutor kui ka Tallinna ülikooli ainedidaktikud.

NK ja Harjumaa? Millised on koolid, kellega olete tosina aastaga koostööd teinud?

Harjumaal on nende 12 aasta jooksul NK osalejad töötanud 19 erinevas koolis. Viimase kahe aasta jooksul, kui oleme osalejatele koolide valikul lähtunud õpilaste edasiõppimise fookusest, oleme alustanud tihedamat koostööd Kuusalu, Kehra, Muraste, Neeme, Saue ja Jüri koolidega. Eelmisel õppeaastal viisime Kuusalu keskkoolis läbi ka õppijakeskse õppe arenguprogrammi FIERST, milles osales ligi kolmandik kooli õpetajatest. Lisaks programmi osalejatele töötab Harjumaal ka mitmeid programmi vilistlasi nii õpetajate kui koolijuhtidena. NK programmi taustaga on näiteks Muraste ja Raasiku koolidirektorid ning Tabasalu ja Viimsi riigigümnaasiumi õppejuhid.

Kes on huvitavamad persoonid, kes näiteks mõnes Harju koolis tunde andnud?

NK programmi osalejad on väga mitmekesise taustaga. Näiteks tänane Muraste kooli direktor Priit Jõe õppis enne programmi Tallinna tehnikaülikoolis keskkonnakorraldust ja töötas ehitusjärelevalve alal. Tänane Raasiku kooli direktor Reelika Turi õppis enne NK programmis osalemist ülikoolis õigust ja psühholoogiat ja töötas nii jalgpallitreeneri kui -kohtunikuna.

Mida toob uus õppeaasta?

Sel õppeaastal alustavad koolides üle Eesti tööd 28 värsket NK 13. lennu osalejat. Harjumaal alustavad nad tööd Jüri gümnaasiumis, Kuusalu keskkoolis, Kehra gümnaasiumis ja Muraste koolis. Septembri teisel poolel algab ka kandideerimine NK järgmisesse lendu, kes alustavad tööd koolides 2020 sügisel. Eriti ootame kandideerima inimesi, kes tahavad panustada oma kogukonna koolis, kui seal on õpilaste liiga varajane õpingute katkestamine Eesti keskmisest suurem. Samuti inimesi, kes on valmis asuma tööle mõnda keskustest kaugemasse kooli, kus õpilaste edasiõppimist fookusesse võtta soovitakse.

Infot edasiõppimise kohta leiab aadressil haridussilm.ee, rohkem infot NK programmi kohta leiab aadressilt nooredkooli.ee.

Koolid Harjumaal, kus on Noored Kooli õpetajaid:

Viimsi kool

Keila kool

Kurtna kool

Kiili gümnaasium

Kose keskkool

Saue gümnaasium

Turba gümnaasium

Kehra kümnaasium

Loo keskkool

Peetri kool

Jüri gümnaasium

Vaida põhikool

Kostivere kool

Turba kool

Vasalemma põhikool

Tabasalu ühisgümnaasium

Kallavere keskkool

Neeme kool

Kuusalu keskkool