Täpselt nii nagu meil endil on ka meie neljajalgsetel pereliikmetel suus hambad ja mis veelgi olulisem, neid hambaid saab ja tuleb regulaarselt hooldada. Kuigi aegade jooksul on koera hambad kaotanud ühe oma tähtsamatest funktsioonidest, nimelt saaklooma murdmise, on nad sellele vaatamata täies hiilguses olemas ja täidavad tänaseks märksa leebemaid ülesandeid nagu toidu peenestamine, kondi närimine või õue valvamine.

Suu tervis on koertele ja kassidele sama oluline kui inimestelegi. Kui inimene reageerib igale ebamugavustundele suus vähemalt peegli ees hammaste uurimisega, siis loomad ei näita oma muresid väga välja või ei oska me seda tähele panna. Koertel ja kassidel on suus samasugused haigused kui inimestelgi, ainult kaariest tuleb väga harva ette. Suuõõne kontroll kuulub loomadel iga-aastase tervisekontrolli juurde. Suu probleemidesse tuleb suhtuda sama tõsiselt, kui mis tahes muusse haigusesse.

2–3-kuustel kassipoegadel ja kutsikatel on kaasasündinud probleeme hambumusega. Hambad võivad olla paigutunud valesti või ei ole lõualuude areng päris normaalne, nii et hambad lõikuvad kas igemesse või suulakke. Sellistel loomadel tuleb suu arengut eriti hoolega jälgida.

Hammaste vahetumisega on rohkem probleeme väikestel ja lühininalistel koertel. Hammaste vahetuse ajal tuleb vaadata, et samal ajal ei oleks samas kohas kahte ühesugust hammast. Kui piimahammas ei tule jäävhambal eest ära, ei saa jäävhammas tulla oma õigele kohale. Nende hammaste vahele hakkab kogunema sodi ja ige ei saa moodustada tihedat kinnitust ümber jäävhamba. Kui omanik märkab sellist olukorda, võib püüda loksutada piimahammast. Kui see nädala jooksul tulemust ei anna ja piimahammas ära ei tule, tuleks pöörduda loomaarsti poole.

Aja jooksul hakkab hammastele kogunema kattu ja moodustuma hambakivi. Hambakivi olemasolust annab eelkõige märku halb suulõhn ja kollakas hammaste värvus. Põletik nõrgestab hammast kinni hoidvaid kudesid ja hammas hakkab loksuma. Kõige halvemal juhul suudab juurealune põletik tekitada augu nina- ja suuõõne vahele. Loksuvad hambad teevad suurt valu ja omanik võib märgata, et loom ei taha süüa kõvasid asju, närib ainult ühe suupoolega, suust tuleb mädahaisu. Tugevalt põletikulistest, veritsevatest igemetest satuvad bakterid verre ja nii nagu inimeselgi, võivad nad organismis kahjustada muid organeid.

Hambakivi saab loomadel eemaldada hambakiviaparaadiga ultraheliga. Protseduur viiakse läbi täisnarkoosis. Kui selgub, et mõni hammas loksub või juured on tugevalt paljastunud, siis sellised hambad eemaldatakse. Loom tunneb samasugust valu ning haigeid hambaid ta niikuinii kasutada ei saa, parem olgu nad juba suust välja võetud.

Sage haigus nii koertel kui kassidel on stomatiit, kus hammastele kogunenud katt põhjustab suu limaskesta põletikku. Mokkade ja põskede sisekülgedel on näha põletikulised alad. Stomatiit on väga valulik haigus ja vajab kindlasti ravi.

Kassidel on olemas hammaste haigus FORL, kus organism hakkab lagundama hambakaela ja -juurt. Paljastuvad hamba närvid ja veresooned. Ige katsub algavaid kahjustusi katta ja peale vaadates võimegi näha ainult natuke punetavat igemeserva. Tegelikult toimub hambakaela piirkonnas tõsine hambaemaili lõhustamine. Sellised hambad tuleb eemaldada, et loom vabastada valust.

Küllalt sageli suudavad loomad oma hambaid katki murda, olgu siis kaklustes või kõvasid asju närides. Kui hammas läheb katki nii, et hambakanal avaneb, saab sealt kaudu sisse minna ka põletik. Kõige sagedamini märkab omanik paiste läinud nägu. Murdunud hammas tuleb eemaldada ja seda tehakse täisnarkoosis. Harvem tuleb ette kasvajaid, kuid kahjuks enamasti on nad pahaloomulised ja vajavad kiiret reageerimist.

Enamik suuõõne haigusi on välditavad regulaarse hammaste hooldusega. Koerte hambaid võib harjama hakata juba kutsikaeas, et nad harjuks selle protseduuriga. Loomadele on välja töötatud oma hambapasta, mida ei ole vaja ära loputada. Hammaste harjamine umbes 3 korda nädalas on hea algus.

Alternatiivina on olemas toidulisandid, mis teevad katu pehmemaks, geelid, mis aitavad vältida hambakivi kogunemist, toidud, mis vähendavad hambakivi teket.

Koostöös Jüri Loomakliinikuga refereeris artikli Agle Oissar, Koertekeskus.