Lääne-Harju vallas asuval Kloostri jõel lõpetati 30. novembril tööd, mis muutsid jõe kaladele taas läbitavaks. Augustikuus alanud töid teostas keskkonnaamet, töid korraldanud projektijuhiks oli Tauno Jürgenstein.
„Kloostri jõgi oli suurepärane kalajõgi juba Padise kloostri munkade tegutsemise ajal, andes kloostrielanikele igapäevast toidulisa,“ selgitab Lääne-Harju vallavolikogu esimees Külli Tammur ammust ajalugu.
Siinse jõe peamised kalad olid meriforell ja jõesilm, kuid on teada , et jões elas kokku kümmekond erinevat kalaliiki. „Aastate jooksul on erinevad inimeste poolt tehtud takistused jõe kaladele ebasobivaks elupaigaks muutnud. Ka on jõgi ise, tuues kaasa muda ja setteid, voolusängi ahtamaks muutnud. Kõik see on kalade arvukuse ja liigirohkuse Kloostri jões tunduvalt alla viinud,” teab keskkonnaameti projektijuht Tauno Jürgenstein. „Jõest takistuste eemaldamine toob kalad jälle jõkke tagasi,” on ta kindel. Ja seda meest võib uskuda.
20 aastat jõgede tervendamist
Pea 20 aastat, alates 2004. aastast on Tauno Jürgenstein tegelenud jõgede tervendamisega. „Sajandi alguses sellist tööd Eestis eriti veel ei tehtud, võib öelda, et olin selle ala pioneer,“ meenutab Tauno Jürgenstein lähiajalugu. Õnneks Euroopas selliste projektidega juba tegeleti ja Euroopa Liidu merenduse- ja kalandusprojektidest hakati Eestilegi vastavateks töödeks raha eraldama.
„Mitme jõe tervendamisega mina olen tegelenud, ega täpselt öelda oskagi, kümmekond jõge tuleb kindlasti ära,“ naerab Tauno Jürgenstein. Suurim projekt, mille alustamist ta eest vedas, oli Sindi jõe paisu likvideerimine ja kalatrepi ehitamine Pärnumaal.
Harjumaa jõgedest meenub mehele esimesena Pudisoo jõgi Kuusalu vallas. Lääne-Harjus on ta tegelenud Vasalemma jõega, nüüd on kaladele liikumiseks taas avatud Kloostri jõgi.
Mis Kloostri jõel ära tehti?
Kloostri jõgi pole lai, keskjooksul, Padise kloostri kandis, on ajaloolise jõesängi laius ehk viis meetrit, jõe enda laius kaks-kolm meetrit. Paarsada meetrit kloostrist allavoolu olid vana veskitammi jäänused, mis nüüdseks on likvideeritud. Jõesängi, mida süvendati muda eemaldamisega, puistati ka kruusa ja paigaldati mõnikümmend suurt põllukivi. Et kaladel – sattugu siia tulevikus siis lõhe või meriforell – oleks koht, kus kudeda. Ja teistel veeasukatel koht, kus elada.
Kivid paigaldas ja teisi töid teostas vee-ettevõte Nivoo.
„Kes on näinud emalõhede kudemist näiteks lähedal oleval Keila jõel, teab, milline uhke vaatepilt see on: emaskala tekitab uimede ja sabaga sõudes kruusasesse põhjapinnasesse lohu, et sinna siis kudeda. Ehk näeme varsti sellist pilti Kloostri jõeski,“ avaldab jõgede tervendaja lootust.
Kloostri jõel tehti kalade vabaks liikumiseks töid 331 200 euro eest. Likvideeriti neli paisu.
Kõige ülemine pais Kloostri jõel on Kalju lava juures. „Sinna tegime kärestiku, kalad saavad seda nüüd rändel kasutada. Paisutuse säilitasime, sest see on vajalik lähedal olevate tiikide veetaseme hoidmiseks,“ räägib Tauno Jürgenstein tehtud töödest. Kärestiku rajamist peab Tauno Jürgenstein sellel jõel kõige keerulisemaks ettevõtmiseks.
Üldse likvideeriti või tehti kaladele ületatavaks neli paisu või paisuvaret, rekonstrueeriti üks truupregulaator ning rajati mitu forellile ja jõesilmule sobivat kudeala kruusase põhja ja põllukividega.
„Kõik need tööd parandavad siirdekalade ja siirdelise eluviisiga mageveekalade sigimistingimusi ning jõe üldist seisundit. See vähendab populatsioonide killustatusest tulenevat haavatavust, võimaldab saada kaladel ligi ja võtta kasutusse uusi kudealasid, ning liikuda vabalt sigimis-, toitumis- ja talvitumisalade vahel. Kokkuvõttes paraneb Kloostri jõe ökosüsteem tervikuna ja luuakse eeldused kalaasurkondade kasvuks. Olulisemad sihtliigid, kelle olukorda need tegevused positiivselt mõjutavad, on forell ja jõesilm,” tõdeb Külli Tammur.
Mis on järgmine projekt, seda jõgede tervendaja Tauno Jürgenstein veel öelda ei oska.
Tööd Kloostri jõega
Jõkke paigutati materjali (maakivid ja kruus) juurde 490 m3, eemaldati 550 m3 (vanad paisutükid, setteid jms).
Projekti kogumaksumuseks oli 331 200 eurot. Töö rahastatakse Euroopa merendus- ja kalandusfondi (EMKF) rakenduskava 2014–2020 meetmete „Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine” vahenditest.
Eeldades, et meriforelli noored kalad laskuvad merre, võivad tehtud tööde tulemused kalasaakides avalduda kolme-nelja aasta pärast.
