Täna selgusid Harjumaa kaunimate kodude konkursi võitjad ning ühiskondliku rajatise kategoorias noppis esikoha Lääne-Harju vallas asuv Kloogaranna rannaala.
Konkursi korraldajad Harjumaa Omavalitsuste Liidust selgitasid, et kaunima ühiskondliku rajatisena tõusis sel aastal selgelt esile Kloogaranna rannaala, mis on hiljuti läbinud põhjaliku värskenduskuuri. Kunagine populaarne rannameka on saanud täiesti uue hingamise ning muutunud mitmekesiste võimalustega puhke- ja sportimispaigaks.
„Kloogarand oli juba 19. sajandil menukas supelala ja väljasõidukoht. Siin kulgeb kilomeetreid pikk männimetsaga ääristatud liivarand, kus ruumi on kõigile. Samuti asub see transpordi mõttes soodsas kohas – siia saab nii bussi, rongi, auto kui rattaga, jalutamisest rääkimata. Pingutused ja suur töö on end ära tasunud – täna on Kloogarand taas üks populaarsemaid randu, mis on uhkuseks nii kohalikele kui ligitõmbav ka suvitajaile,“ ütleb Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.
Kloogaranna rannaala sai uue ilme 2021. aasta suvel, mil valmis projekti esimene etapp. Siis rajati laudteede võrgustik, uued puhke- ja istumiskohad ning riietuskabiinid, samuti laste mänguväljak ning rannasportimiseks mõeldud väljakud. Keskne idee oli teha keskkonda sobituv ja tollega arvestav lahendus. Ka materjalikasutus on olnud minimaalne – looduslik ja lihtne puitlaudis, mis sobib randa kui valatult. Hetkel on valmimas projekti teine etapp, mille tulemusel rajatakse juurde rannaspordi väljakuid, laudteid ja sillutatud tee lõike, mänguväljakute atraktsioone, ranna väikelahendusi, jõulinnak ning rekonstrueeritakse parkla.
„Oleme Kloogaranna arendusel pidanud silmas seda, et siin leiduks tegevust aastaringselt, mitte vaid suvel. Nii saavadki kohalikud jalutada laudteid mööda ning leida luidete varjus puhkekohti ka muudel aastaaegadel, samuti kasutada laste mänguväljakuid,“ märgib vallavanem.
Kloogaranna rannaala kontseptsiooni töötas välja ja juhib valmimiseni valla avaliku ruumi spetsialist Madis Vaikmaa. Kloogaranna rannaala korrastamine valmib valla omaosalusel ning Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme toel.
