Eriolukorra ajal oli Viimsi valla väikesaartele lubatud sõita üksnes seal alaliselt elavatel isikutel. Nüüd on turism tasapisi taastumas, kuid eelmise aasta numbritele jäädakse alla mitmekordselt. Harju Elu uuris 13. juunil, kuidas Naissaar toime tuleb.

Herki Haldre pereettevõtte Sunlines aurik Katharina tegi tänavu esimese sõidu Lennusadamast Naissaarele 23. mail. “Siis oli tubli kuus reisijat. Neist neli olid püsielanikud, kaks kuulusid kategooriasse turistid,” meenutas mees.

“Meie statistiline keskmine varasematel aastatel on olnud üle saja inimese reisi kohta. Praegu võib heaks päevaks lugeda, kui on juba 20 inimest. Täna on ülihea päev – üle viiekümne inimese laevas,” kommenteeris Haldre 13. juunit.

Andres Vaatmanni Ujukoma OÜ-le kuuluv Monica sõidab Piritalt Naissaarele Aegna kaudu. Sarnaselt Katharinale käis Monica tänavu esmakordselt Naissaarel 23. mail. Sõitjaid oli poolsada.

13. juunil oli Monicaga sõitjaid juba 99. “Kuskil pooled läksid Aegnale, pooled tulid Naissaarele,” täpsustas Vaatmann.

Palgatoetust veel pole

Katharinale mahuks 200 reisijat, kuid koroona tõttu on otsustatud, et üle 100 inimese peale ei võeta. Ka Monicale mahuks 200 inimest, kuid sarnaselt Katharinaga piiratakse täituvust 50 protsendiga.

Haldre Sunlines opereerib kokku kolme laeva: Katharina, Venus ja Kalk. Vaatmanni Ujukoma käsutuses on lisaks Monicale veel Elina ja Hannibal. Sunlines ja Ujukoma küsid Eesti riigilt kriisi tõttu palgatoetust, kuid pole seda seni saanud.

Eelmisel aastal vedas Sunlines kolme laevaga kokku 25 000 reisijat, mille hulka kuulusid lisaks Naissaare liinile ka Prangli saar ja Tallinna laht. “Kui me tänavu 4000 inimest kokku saaksime, siis ma oleksin rõõmus,” ütles Haldre.

Vaatmanni sõnul vedas tema ettevõte eelmisel aastal Naissaarele 7000 reisijat. “Arvestades olukorda, mis viiruse tõttu tekkis, siis ma arvan, et tänavu see arv on 5000 kandis,” ta langust nii järsuks kui Haldre ei pidanud.

Eelmisel aastal olid Sunlines’i reisijatest 70 protsenti välismaalased. 13. juunil ühtegi välismaalast Katharinal silma ei hakanud. “Ei ole ja tule tõenäoliselt ka,” arvas Haldre käimasoleva hooaja kohta.

Vaatmann rõhutas ettevaatusabinõude olulisust: “Kui inimesed peavad kinni hügieenireeglitest ja hoiavad distantsi, siis on viirusel väga raske levida.”

Majutuskohad tühjad

Riigimetsa majandamise keskuselt sadama külje all “Naissaare turismi- ja puhkekeskust” rentiva Tarmo Raiki sõnul saaks ta peamaja tubades, peremajas, kämpingutes, vagunelamus ja telkmajades korraga majutada kuni 350 inimest. “Alustame tavaliselt maikuuga,” selgitas mees.

Huviliste nappuse tõttu avas Naissaare turismi- ja puhkekeskus tänavu uksed alles 5. juunil. Ööbijaid oli siis kümmekond. “Põhilised tegevused on meil firmade suvepäevad, aga need on praktiliselt kõik tühistatud. Meil käivad üksikud pered ja uitajad,” ütles Raik.

Saare lõunaosas peab kõrtsi ja majutab külalisi legendaarne Peedo Lehtla. Lehtla “Rähnipesas” on 12 majutuskohta, tema naaber Erlend Ohovi “Merikotka puhkemajades” veel 30. Täiendavate huviliste tarbeks on telkimisplatsid.

Rongi asemel sõidutab Peedo Lehtla nüüd turiste 50 aastat vana villisega. 

Eelmisel suvel käis Lehtla ja Ohovi pool nädalavahetusel keskmiselt 60–70 inimest. “Koroona võttis klientidest üle poole ära,” kurtis Lehtla. “Täna tulevad esimesed majutatavad – 24 Võru naiskoori liiget,“ kommenteeris Ohov enda seisu 13. juunil.

Lehtla kogus varasemalt tuntust Naissaare vedurijuhina, kuid et Viimsi vald keelas tal rongi juhtimise ära – ametlikku luba napsulembesel kõrtsmikul kunagi polnudki –, sõidutab ta nüüd turiste vana villisega. Koroonavastase võitluse 2 + 2 nõuet täidetakse seal nii, et kaks inimest istub ees- ja kaks tagaistmel. Lisaks lööb Kevade Liblet meenutav Lehtla Naissaare kiriku kella.

Ohovi täiendavaks rolliks on Naissaare muuseumi uste avamine ja sulgemine. Kui mullu käis muuseumis ligi 700 külastajat, oli tänavu juuni keskpaigaks neid käinud vaid 15, ehkki pilet maksab kõigest kolm eurot.

Sadam siiski renoveeritud

Saarel põhjaküljel omaaegses piirivalvekordonis on Kaitseliidu laagreid ja koolilaste ekskursioone korraldanud Rauno Noormaa ja Raul Aljas. Noormaa on ühtlasi Sunlines’i laeva Kalk kapten ja haldab Naissaare sadama kohvikut.

“Sellel aastal laagreid ei ole korraldatud, sest saar oli suletud,” rääkis Noormaa.

“Talgupäevad jäid ära. Kooliekskursioonid jäid ära. 28. mail oleks pidanud toimuma renoveeritud Naissaare sadama avamispidu, isegi puhkpilliorkester oli siia kutsutud, aga ka see üritus jäi ära,” kurtis Aljas.

“Võrreldes eelmise aastaga on turismindus kordades nõrgem. Kohvik avati mai keskel, aga inimesi hakkas reaalselt käima juuni esimesel nädalal,” ütles sadama kohviku töötaja Deili Lemsalu.

26. mail tegi esimese kevadise sõidu siiski Naissaare rong, mis kasutab eelmisel ja üle-eelmisel aastal renoveeritud kitsarööpmelise raudtee lõike saare kaguosas.

Päästerõngaks digigiid?

Suured lootused on mullu sügisel alustatud digigiidi projektil, mida Sunlines arendab koostöös Tartu ülikooli geograafidega. Projekti eelarve on 20 000 eurot. Inimgiidi asemel on turisti juhiks kõrvaklappidega nutitelefon, kuhu laetakse alla vastav äpp.

Raul Aljas ja Rauno Noormaa saare põhjaküljel omaaegses piirivalvekordonis. Foto Andres Tohver 

“Digigiid juhendab turiste, räägib neile lugusid. Selle läbi inimesed saavad ise teha omale ekskursiooni, ilma et nad vanal traditsioonilisel viisil sõjaväeauto kastis külg-külje kõrval võõraste inimestega reisiksid ja oleksid avatud võimalikele nakkustele,” rääkis Haldre.

Naissaare tarbeks on praegu välja töötatud neli erinevat digigiidi programmi, mis kestavad pooleteisest tunnist nelja tunnini ehk siis kuuest kilomeetrist kolmekümne kilomeetrini. Programmid saab läbida nii jala kui jalgrattaga.

“Samasuguse skeemiga, mis võimaldab suuremat eraldatust, töötame me praegu Aegna suunal, mis tuleb uue sihtkohana nüüd sellest aastast programmi,” jätkas Haldre.

“Digigiidi projekt toimib ka Prangli saarel selle erinevusega, et Pranglil on online-süsteem. Naissaar nõuab offline -süsteemi, mis on tehnoloogiliselt palju keerulisem,” ütles Haldre.

Praegu on kõik digigiidi ekskursioonid eestikeelsed. “Kui ikkagi välisturism taastub ja küll ta kunagi taastub, siis on digigiidi abil ekskursioone võimalik teha ka inglise, hispaania, saksa, jaapani, hiina, korea ja teistes keeltes,” lootis Haldre.

Samas tõi mees välja digigiidi kitsaskoha. “Meie väikesaartel, eelkõige Naissaarel, aga ka teistel väikesaartel, on tõsine probleem internetileviga, üldse mobiilileviga.”

Naissaar

Halduslikult osa Viimsi vallast
Kolm küla: Lõunaküla, Tagaküla ja Väikeheinamaa
Elanikke 10, neist 4 saare põhjaosas, 6 saare lõunaosas
Pindala 18,9 ruutkilomeetrit
Pikkus 9 kilomeetrit
Laius 4 kilomeetrit
Rannajoone pikkus 23 kilomeetrit
Kõrgeim koht Kunilamägi (27 meetrit)
Kogu saare hõlmab Naissaare looduspark