Noored mehed Kristjan Nikker ja Rando Kapralov OÜ-st Haljason soovivad Kiiu tornlinnuse külalistele avada südasuvel. Meeste kinnitusel peaks ehitisest saama abiline valda külastavale turistile ja matkajale.
Kuusalu mõisahoonest ehk vallavalitsusest mõnesaja meetri kaugusel asuv keskaegne kivitorn on ligi 50 aastat kogunud kuulsust kohvitamise, söögi- ja vastuvõttudepaigana. Aastast 1992 olid torni perenaised Lehta Parve ning Mare Muruväli. Tänavu kevadel otsustas vald kuulutada välja konkursi, et leida uus rentnik, sest senised perenaised loobusid. Torn ise kuulub vallale.
Tähtajaks laekus kolm pakkumist. Oma dokumendid esitas ka OÜ Haljason, mida juhivad Kristjan Nikker ja Rando Kapralov. “Pakkumine sai tehtud ja oodatud, et mis edasi saab. Eks oli üllatus, kui meid välja valiti. Ja samas: ega see poleks olnud ka ülisuur traagika, kui oleks välja valimata jäetud,” tunnistab Kristjan Nikker. Torn peaks olema kuni sügiseni lahti vähemalt viis päeva nädalas.
Mõlemad mehed on kohalikud. Kristjan Nikker räägib, et on kasvanud üles suisa Kiiu torni naabruses ja tunneb seda kanti, nagu iseenda taskut. “Lapsena sai siin küllalt joostud. Olen aastaid tagasi piltlikult tornis ja selle ümber üles kasvanud,” meenutab mees.
“Alles on veel omaaegse baari disainitud ning valgustatud retrosilt (paremal),” rõõmustab Kristjan Nikker. Fotod Allar Viivik Juuni algusest on Nikker ja Kapralov tornis toimetanud. Esimese nädala põhitegevus on olnud väljas. “Siin on ilus paeplaatidest tee, mis ulatub tornist tualetini. Terrassil on ka paepõrand. Aga need on mattunud mulla ja umbrohu alla. Puhastame tee ilusasti nähtavaks,” räägivad Nikker ja Kapralov. Varem paistis rohu ja mätaste vahelt vaid väike rada.
Retrosisustus jääb paika
Ees ootavad veel mitmed tööd torni ümbruses. Kordaseadmist ootavad tualetid ning ülespanemist kätepesukohad. Nendega soovivad rentnikud saada peatselt ühele poole. Lisaks vajab värskendamist ka terrass.
Mida võetakse aga ette torniga? “Plaane on mitmeid. Kaitsekäigu puit tuleks väljast uuesti immutada ning katusekive tuleks kohendada. Mingisuguse kohendamise oleme teinud. Aga tervikuna on torn pärast 45 aasta möödumist viimasest restaureemisest heas korras,” hindab Nikker.
Sees võetakse ette samuti värskendustöid. “ Kasida ja korrastada oleks vaja. Viimased aastad oli torn ju vaid tellimise peale lahti,” seletab mees. Ta kinnitab, et 1970-ndate keskpaigas torni toodud vanad lauad, toolid ja esimese korruse baarilett jäävad kindlasti alles. Nikkeri hinnangul on need väga väärtuslikud mööbliesemed. “Päris legendaarsed, seisnud siin juba aegade algusest saati. Miks peaks neid hülgama ning välja viskama,” arutleb ta.
Väärt “arheoloogilise leiuna” toob mees esile Kiiu torni baari sildi. See oli ühel torni korrusel. “See on väga äge retroese. Kui tulevikus tulevad torni ümbruses väliüritused, siis saame ka selle disainitud ja valgusega sildi üles panna. Et nagu “Kiiu torni likööri baar”,” lubavad mehed.
Kui torn ja selle ümbrus on korrastatud, plaanib OÜ Haljason ruumid avada juuli lõpus või augusti alguses. Suure pauguga pidu ei plaanita, sest koroonakriisi järgne aeg eeldab ettevaatust ja 2+2 reegli täitmist. Avamise ajaks soovivad Kristjan Nikker ning Rando Kapralov panna torni üles ka fotonäituse Lahemaa vaadetest, küladest ning maastikest.
Vähem toitu, rohkem turismi!
Kui aastakümneid oli Kiiu torn tuntud kohvitamise ja söögipaigana, siis nüüdsest on rõhk turismil ja Kuusalu valla teabel. “Torn peaks olema esimene värav turistile, kes saabub Kuusalu valda. Siit saab ta teada majutuse, toitlustuse, matkamise ning kõige muu vajaliku kohta. Loomulikult on müügil meened,” teeb Kristjan Nikker plaane. Kavandatakse ka töötubasid ning suurema rõhuga just keraamikale. Siis saab iga soovija valmistada kas Kiiu torni kruusi, pitsi või mõne muu toidu- või jooginõu.
Päris kuiva suu või tühja kõhuga külastajad siiski ei jää. Suurt kööki ei saa torni rajada, sest sellele on väga kõrged nõuded. Küll otsitakse kohalikke väiketootjaid, kes pakuks küpsetisi, kohvi ning suupisteid. “Kohv, kook, võileib ja väike pits Kiiu Torni likööri tuleb igal juhul,” lubab Nikker.
Ta seletab, et juunis on uutelt rentnikelt uuritud, kas burgerit ja friikartuleid ka torni menüüsse tuleb. “Pean küsijaid kurvastama, sest neid me ei paku. Ehkki aastaid tagasi olid praekartulid siinse baari firmaroog. Kuigi friikartulid ja praekartulid on kaks eri asja. Pigem tahame ikka kohalikke maalähedasi Kuusalu valla ettevõtjaid,” seletab mees.
Kiiu torn enne korrastamist aastal 1970. Foto repro Torni lugu: Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn
• Linnus rajati oletatavasti 1520. aasta paiku Kiiu mõisaomaniku Fabian von Tiesenhauseni poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn vasallilinnusena on Eesti väikseim linnuseehitis.
• Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine läbimõõt küünib 4,3 meetrini. Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga kaitsekäiguks, mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür.
• Esimese ja teise korruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks 3. korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk urdaaž.
• Linnus purustati Liivi sõja ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami juhtimisel 1974. aastal. Peale restaureerimist on torn kasutusel söögikohana. Varem on tornis asunud näiteks sepikoda ning panipaik.
