Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori maismaaühendus valmib vähem kui aastaga ehk järgmise aasta oktoobriks. Sel reedel toimub Paldiskis sümboolne avakeevitus, torustiku ehitus käib jõudsalt Jälgimäe, Saue ning Valingu lähedal.
Elering sõlmis kolme firma ehk ASidega EG Ehitus, Scanweld ning UAB Alvora lepingu Balticconnectori Eesti maismaatorustiku ehk Kiili-Paldiski gaasitrassi ehitamiseks tänavu aprillis. Tööde hind on kokku 43,4 miljonit eurot.
Kiilist Paldiski Pakrineemeni ulatuva 55-kilomeetrise torustiku toru läbimõõt on 700 millimeetrit ja töörõhk kuni 54 baari. “Tegemist on suurima gaasitrassi ehitustööga taasiseseisvumisjärgses Eestis,” kommenteeris toona Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Tänaseks on gaasitraasi ehitus jõudsalt käima läinud. Peaaegu kogu ala on metsast ning võsast puhastatud. Torude keevitamine käib Kanama ning Jälgimäe vahel, Keila-Jüri-Nehatu maantee lähedal.
Keevitatakse telgis
Balticconnectori projektijuht Taivo Käo ütles Harju Elule, et toru paigaldatakse valdavas osas kaevikusse avatud meetodil. Ristumisel suuremate teede ja raudteega kasutatakse suundpuurimist ning gaasitoru paigaldatakse kaitsehülssi. “Gaasitorustik ristub mitmel korral Tallinna ringteega, Via Balticaga, samuti kolmel korral olemasoleva raudteega ning lisaks perspektiivse Rail Balticu trassiga,” selgitas mees.
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster lisas, et torud on 12 meetrit pikad. Nende läbimõõt on 700 millimeetrit ning seina paksus sõltuvalt torust 8–12 millimeetrit. “Torud on terasest ja pealt kaetud plastikuga,” ütles Köster.
Käo seletab, et Leedu firmad ehitavad torustiku Kiilist kuni Valingu raudteejaamani. Torude kokkupanek ja keevitamine käib telgis, kus töömeestel on soe ja kuiv. Samuti on telk vajalik, et keevised oleksid kvaliteetsed, sest telgis ei puhu tuul leeki kõvale.
“Praegu kasutatakse käsikaarkeevitust ja poolautomaatset keevitust. Nendega jõuab päevas kokku panna kolm-kuni viis torusektsiooni. Robotkeevitusega kuni kümme, kuid seda praegu ehitusel ei ole,” ütles Käo. Leedu ehitajate baas on Jälgimäe lähedal, kus asub nende tehnika ja materjalid.
Pole vaja karta
Kui pikk on gaasitoru lõik, mis korraga paika tõstetakse? “Võib ka kilomeetreid. Aga siin ei saa, sest trass käib korduvalt maantee alt läbi,” seletas Käo. Torule pannakse peale umbes meetripaksune liivapadi ning liiv on ka toru all. “Kaevikus ei tohi olla kive, sest see lõhuks liialt torusid. Selleks on ka liitekohad veel täiendavalt isoleeritud,” lisas Käo.
Gaasitrass kulgeb läbi põldude ning heinamaade. Selle lähedusse jäävad suured asulad, nagu Kiili, Saku, Saue, Keila ja Paldiski. Kas rajatis on täiesti ohutu? “Põlluharimist gaasitoru ei sega. Sest toru peal vähemalt 1,1 meetrit pinnast ning seega võib künda ja külvata jne. Lõket ei tohi toru kaitsevööndis teha, ega puid ja põõsaid kasvatada,” ütles Ain Köster.
Taivo Käo lisas, et keegi ei pea kartma. Tehases on torud läbinud survetesti, mida tehakse kordades suuremal rõhul, kui see on trassis tegelikult. Et gaasitoru peal juhuslikult kaevama ei hakataks, on asukoht tähistatud tulpadega.
TEAVE: Osa Balticconnectorist
• Kiili-Paldiski gaasitoru on osa Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector projektist. Eesti maismaal kuuluvad Balticconnectori klastrisse veel gaasi kompressorjaamad Paldiskis ja Puiatus ning Karksi gaasimõõtejaam koos Lilli liinikraanisõlmega Eesti-Läti piiri lähistel
• Balticconnectori ehitus võimaldab luua Balti riike ja Soomet hõlmava regionaalse gaasituru ning suurendada gaasi varustuskindlust piirkonnas. Euroopa Liit toetab Balticconnectori klastri ehitust 206 miljoni euroga. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 300 miljonit eurot.
• Täna tehakse Balticconnectori maismaaosa pidulik avakeevitus. Eesti osa ehituse alguse tähistamine toimub maismaa- ja meretoru kokkusaamise kohas Paldiskis.
