Kiili ettevõte, aktsiaselts Efekt, on Eestis ja kaugemalgi tuntud komposiitmaterjalidest toodete nagu paatide, kanuude ja auto katusebokside tootjana. Koroonaviirus on inimeste tarbimisharjumusi aga muutnud ja Efekt on selle efektselt ära kasutanud. Nüüd vallutab Efekt hoopis uue tootega Euroopa turge.
Mõned aastad tagasi üllatas AS Efekt Eesti riigipiiri tähistatavate piiritulpade riigihanke võitmisega. Kokku tehti pea 1000 mustvalge triibuga komposiitmarjalist tulpa, igaühel peal Eesti riigi vapp.
“Meid kutsuti konkursile, läksime osalema ja võitsime,” muigab Efekt AS-i tegevjuht Heiki Mikomägi. Natuke kahemõtteliselt. Konkurss küll võideti, tulbad valmistati, aga… “Oleks me teadnud, et me suurel riigihanke konkursil ainuke osaline oleme, oleksime hoopis teise hinna pakkunud,” reedab Mikomägi selle riigihanke konkursi saladuse.
Ettevõtte juhti rahustab aga teadmine, et vähemalt sai Eesti riik läbi selle hanke soodsa hinnaga korralikud piiritulbad. Nagu on korralik ja kvaliteetne kõik, mis Efektis valmistatud. Tulbad kestavad kindlasti sama kaua kui riigi piirgi. Läbi igaviku.
Keskmine töötasu jääb 2000 kanti
Kiili vanimas ettevõttes, 1988. aastal asutatud aktsiaseltsis Efekt töötab 14 inimest. Pole just suur arv, eriti võrrelduna tööde mahuga, mis tehtud ja mis parasjagu teoksil.
“Tähtis pole ainult töötajate hulk, olulisem veel on nende kvaliteet, oskused,” kiidab firma juht oma inimesi. Üheski koolis komposiitmaterjalide tootmistehnoloogiat ei õpetata. Selle pärast on kõik töölised ka firma enda koolitatud. “Meie ameti õppimine on nagu vanasti oli sepaks õppimine – meister koolitas selli välja,” räägib Mikomägi ametiõppest. Aga kes on siin väljaõppe kord saanud, see on ettevõttesse ka tööle jäänud. Firma 14 töötaja keskmine tööstaaž on 17 aastat.
Paljudes maades on uueks trendiks saanud kümblustünnid.
“Dünastiad hakkavad tekkima, isad õpetavad poegi,” räägib ettevõtte juht oma inimestest, Kiili valla inimestest. “Valdav enamik töötajaist on meil kohalikud,” täpsustab Mikomägi, kes ka iseennast – kuigi Tallinnas Nõmmel sündinud ja kaua elanud – nüüd juba põliseks kiilikaks peab.
Muidugi pole ainuüksi spetsiifilised oskused ega kodu lähedal tööl käimine see, mis inimesi töökoha küljes kinni hoiavad. Midagi peab veel olema…
Korralik töötasu ja töötingimused on see “midagi”, mis inimesi ettevõttes hoiab. Nüüd otsitakse aga lisatööjõudu, meistrid on valmis noortele ametit õpetama.
Ära hõiska enne õhtut
Alustanud kanuude, kaatrite ja autode katusebokside tootjana, on Efekt aastatega aina enam üle läinud projektipõhisele tootmisele. “Plastikpaatidega on raske Euroopas läbi lüüa, tootjaid on palju,” tunneb Mikomägi turgu ja konkurente. See aga ei tähenda, et meistrid tööta oleksid, aina enam tehakse projektipõhiseid tellimustöid. Tellijateks on Harju Elekter, Esto Ensek AS ja teised rahvusvahelise haardega suurettevõtted.
Hiljaaegu tuli aga suurtellimus Rootsist – koostööpartner, kellele aastaid on valmistatud kümblustünne, mitmekordistas järsku tellimust.
“Viiruse levik ja karantiin on inimeste harjumusi muutnud,” tõdeb Mikomägi. Rohkem püsitakse kodus, ei reisita. Aga ka kodus olles otsitakse võimalusi lõõgastumiseks, kulutades selleks raha, mis enne läks reisimisele. Nii on paljudes maades uueks trendiks saanud kümblustünnid. Praegu toodetakse Efektis neid 15, juunis juba 20 tünni päevas.
“Meie teeme komposiitmaterjalidest tünni, rootslased valmistavad puidust ümbrise, panevad viled ja tuled külge, sõnaga – annavad lisaväärtuse,” kõneleb Mikomägi tagamaadest, kuidas Efekt on ajal, mil kõik kurdavad toodangu langust, suutnud läinud aasta sama ajaga võrreldes seda hoopis kolmekordistada.
“Õnne peab ka olema,” arvab kogenud tootmisjuht. Tosin aastat tagasi, eelmise majandussurutise aegu langes Efekti tootmismaht oluliselt, nüüd on siis mõne kuuga kordades tõusnud.
“Ega enne õhtut ikka hõisata maksa,” ütleb mees elutargalt. “Praegu on küll ettevõttel sügiseni tellimused olemas, aga vaatame, mis siis saab ja mida majandus siis teeb.”
