Nagu iga hea ja hästi toimiva süsteemiga, nii on koolis ka õppekavadega – neid tuleb aeg-ajalt uuendada. Et need ikka kaasaegsed püsiks, elule jalgu ei jääks. Seda enam, et hariduse tase on Eestis kõrge –PISA testi põhjal oleme maailmas kindlalt esiviisikus.

1.klassi õppurid on elevil, jagub nii küsimusi klassiõpetaja Esta Kullamaale, jagub aga ka ise rääkimise rõõmu. Teemaks needsamad linnud, kes koduaedades laulavad ja külmal talvel säutsudes süüa küsivad. Või hoopis ära lendavad.

„Meil ongi täna teemaks linnud,“ kõneleb klassiõpetaja Esta Kullamaa. See tähendab, et loodusõpetuse tunnis räägitakse lindudest üldiselt; eesti keele tunnis kirjutatakse tiivulistest väike jutuke  või loetakse neist midagi; matemaatika tunnis arvutatakse aga, mitu lindu istub elektriliinil kui varem oli seal kolm ja siis neli lisaks lendas.

Kõik oleks just kui mullu ja muistegi, aga…

„Kooli õppekavasid uuendatakse reeglina iga kümne aasta tagant. Et mõnd suurt süsteemi muuta, tuleb täpselt teada, mis suunas ja kuidas muuta,“ võtab jutujärje üle  õppejuht Elve Kukk. Pea aasta tagasi, 2019. aasta märtsis sai  Kiili Gümnaasium Haridus- ja Teadusministeeriumilt ettepaneku osaleda riiklike õppekavamuudatuste piloteerimise üle-eestilises töörühmas. Loomulikult võttis kool huvitava ettepaneku vastu, seda enam, et kooli õppejuht Elve Kukk tegi samal teemal – aineõppelt üleminek üldõppele – oma magistritöö Tallinna Ülikoolis. Kiili Gümnaasiumiski moodustati piloteerimiseks töörühm, kuhu kuuluvad kõik I kooliastme õpetajad, klassiastmete esindajad on Jaanali Koppel, Kersti Pilt ja Esta Kullamaa, töörühma juhib Elve Kukk.

Mille poolest erineb üldõpe aineõppest?

„Oluline on, et õppeainete vahel oleksid seosed ja lapsel kujuneks terviklik maailmapilt. Päriselus mingi probleemi lahendamisel me ei mõtle, kas on vaja kasutada matemaatika või loodusõpetuse tundides saadud teadmisi, hakkame lahendust otsides ise seda märkamata ühendama teadmisi,“ kõneleb Elve Kukk.

Kokku osalevad pilootprojektis 7 kooli, Harjumaalt veel Tallinna Reaalkool ja Õismäe Vene Lütseum. Pilootprojekte juhivad HTM, Innove ja tulemusi analüüsivad Tallinna ja Tartu Ülikool.

Kiili Gümnaasiumis on võetud pilootprojekti keskseks õppeaineks loodusõpetus, sest … „…loodusõpetus annab õpilasele tervikliku eakohase pildi looduskeskkonnast,“ põhjendab Elve Kukk, kelle magistritöö andmetel -mis toetus rohkem kui 100 õpilase hulgas läbi viidud uuringule – omandavad õpilased üldõppes õppeaineid paremini kui aineõppes, samuti on tunnis aktiivsemad. Üldõpetus oma olemuselt soodustab õppija ise tegemist, seega lapse individuaalsete võimete arvestamist ja arendamist. Üldõpetuse teostamisel arvestatakse õppija soove ja tema huvi, lapse individuaalseid võimeid.

Mina nõuab uus õppemeetod õpetajalt?

„Eks esialgu suuremat tööd tunniks valmistumisel,“ tunnistab klassiõpetaja Esta Kullamaa. Valmis õppematerjale ju pole, pilootprojektis osaleval õpetajal tuleb endal leida täiendavad õppematerjalid tundide läbiviimiseks. „Kui juba üks õpetaja on klassiga ühe õppeaasta läbi teinud, siis järgmisel õpetajal on lihtsam – saab kasutada valmis materjale, neid loomulikult ka ise täiendades,“ arvab klassiõpetaja.

„Tähtis on seegi, et õpetajad peaks saama ülikoolist koolitusi uue suuna osas, nii et see teeb ülemineku õpetajatelegi põnevaks,“ ütleb Esta Kullamaa välja ka õpetajate arvamuse. Pealegi – piloteerimine toob küll tööd juude, aga kui juba riiklikult uuele õppemeetodile üle minnakse, hakkavad teisedki koolid ja õpetajad sama tööd tegema. Nii on pilootprojeketis osalenud koolidel teistega võrreldes edumaa.

„Üks põhjusi, miks just Kiili kool pilootkooliks valiti, peitub selles, et meie koolis on mitu aastat tegeldud kujundava hindamisega,“ teab õppejuht Elve Kukk. Kujundav hindamine tähendab protsessi, mille käigus hinnatakse ning motiveeritakse õpilasi suuliste ja kirjalike hinnangutega, et kokkuvõttes  jõuda õppekavas ettenähtud tulemusteni. Algkoolis meil numbrilisi hindeid ei panda, lapsed saavad nii suulist kui kirjalikku tagasisidet. Koolis on välja töötatud ka trimestrite hinnangulehed. Neid täidab esmalt õpilane, kes siis märgib, kuidas ta enda arvates oma oskuste arendamisega hakkama on saanud; siis täidab lehe õpetaja ja viimaks annavad oma hinnangu  ka lapsevanemad. Ka õpilaspäevikutes on koht lapse, õpetaja ja lapsevanema tagasisideks.

„Nii saame tagasisidet ka õpilase kodust ja – mis kõige olulisem! – kõik kolm õppeprotsessi osapoolt, õpilane, õpetaja ja kodu,  osalevad ka tulemuse hindamisel, õpitulemuste saavutamisel“ on Elve Kukk kindel.

TEAVE

Miks valiti Kiili Gümnaasiumis keskseks õpepaineks loodusõpetus?

Loodusõpetus annab õpilasele tervikliku eakohase pildi looduskeskkonnast, toob kõige paremini esile protsesside vahelised seosed ning mõtestab lahti inimese kui bioloogilise objekti koha looduskeskkonnas. Õppimise käigus kujuneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja igasugune muutus looduses kutsub esile teisi muutusi. Loodusõpetuses esile toodud teemad kinnistatakse lugemispalade käsitlemisel, keeleharjutuste täitmisel, töötatakse läbi arvutamisel, kujutatakse käelise tegevuse kaudu, kasutatakse luuletuste ja laulude õppimisel, elatakse uuesti läbi dramatiseerimisel ja mängudes“