Tõenäoliselt on suurte ja väiksemate maanteede servades märgatud pruune tähiseid erinevate kihelkondade nimedega. Jõelähtme, Kose, Jüri, Harju-Jaani, Nissi, Hageri ja Keila on vaid mõned enam kui sajasest valikust üle Eesti.

Aeg ning 20. sajandi erinevad haldusreformid on kihelkondasid kõvasti räsinud. Vallad, külanõukogud, kindralkomissariaadi haldusüksused ehk piirkonnakomisaariaadid, rajoonid, oblastid jne.

Kuidas aga kihelkonnad tekkisid ning kas nad võiksid Eestis olla siiani linnade kõrval haldusüksused?

Harju Elu küsimustele vastas Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael.

Milline on üldiselt kihelkondade põhimõte? Seda nii muinaskihelkondade perioodis kui ka ristiusustamise järgses ajas.

Muinaskihelkondadest on vähe andmeid ja need pärinevad peamiselt “Läti Hendriku kroonikast” ning “Taani hindamisraamatust”. Lihtsustatult öeldes olid need ühtse hõimukuuluvusega piirkonnad, mille väljakujunemisel võisid olla oluliseks aluseks muistsed linnused.

Nii võisid muinasaegse kihelkonna moodustada mingil ühisel kokkuleppel (ka sõna kihl üheks tähenduseks on leping) küladest ja vakustest koosnevad maakogukonnad. Tõenäoliselt oli ühine vanem, peeti ühiseid nõupidamisi, kohtumõistmisi, kultustoiminguid. Arvatakse, et Eesti territooriumil võis olla 45 kihelkonda või külakonda.

Peale ristiusustamist moodustusid kihelkonnad kiriku ümber. Sajandeid olid kihelkonnad põhiliseks haldusüksuseks, kus korraldati kohalikku elu. Kihelkonnakirikus peeti arvestust sündide, surmade ja abielude kohta. Kihelkonnad tegelesid majanduslike ja õigusküsimustega, korraldati vaestele hoolekannet, tegeleti tee-ehitamise, postiteenuse, koolihariduse jt küsimustega (näit kihelkonnakoolid, kihelkonnakohtud). Tänapäeval tunneme tunneme kihelkondi luteri maakirikute järgi. 1925. aastast muutus kihelkond territooriumiga sidumata kirikukoguduseks.

Etnograafiliselt oli kihelkond üsna suletud. Harva käidi teises kihelkonnas, kaasa valiti tavaliselt ikka oma kodukihelkonnast. Tänu sellisele iseolemisele säilisid vanad tavad, murrak, riietus, kohapärimus jne.

Kuidas kujunesid kihelkondade piirid?

Eks see sõltus kihelkonna asendist, milline oli asustus, millised olid teeolud, sageli oli kihelkonnapiiriks jõgi või järv, kui kaugel asus teine kihelkond. Kihelkonnapiiride kujunemisel oli oluline osa mõisatel, sest mõis oma territooriumiga kuulus ühte kihelkonda.

Kui suured alad kolmest Harju kihelkonnast (Jüri, Keila ning Jõelähtme) on Tallinn endale saanud?

Ruutkilomeetrites ei oska öelda, kuid näiteks Pirita, Lasnamäe on Jõelähtme kihelkonna territooriumil, Mõigu Jüri kihelkonnas ning Mustamäe, Õismäe, Laagri, Nõmme – Keila kihelkonna aladel. Heaks võrdluseks võiks olla Tallinna kaart 20. sajandi algusest ja siis tänapäevane Tallinna kaart.

Kuidas teie asusite kihelkondi uurima? Kas ja kui palju olete vaadelnud Harjumaa (enne aastat 1950) kihelkondi?

Ma ei pea ennast kihelkonnauurijaks. Esimesed kokkupuuted kihelkondadega olid ülikooli ajal rahvaluules, tegin uurimustöid eesti rahvameditsiinist ning kasutasin allikana Eesti Rahvaluule Arhiivi materjale. Sealsed kogud olid üles ehitatud kihelkondlikul printsiibil. Peale ülikooli lõpetamist Eesti Rahva Muuseumisse tööle asudes avastasin, et ka siin on topograafilise päritolu määramisel aluseks kihelkonnad, sama on Eesti Keele Instituudi murdekogudega.

Nende piiride märkimise töögruppi sattusin 2009. Suurema töö tegid kihelkonnapiiride määramisel Peeter Päll Eesti Keele Instituudist, kelle kanda jäid Harju-, Rapla- ja Järvamaa kihelkonnapiirid.

Aastatel 2009–2011 said enamus Eesti maanteed juba pruunid kihelkonnapiire märkivad teetähised. Ent Lõuna-Eesti kõrvalteed jäid toona märkimata. Minu kui kihelkonnapiiride märgistamise töögrupi juhi ülesandeks oligi leida vahendeid ja võimalusi selle töö lõpetamiseks. Tegime seda maakondade kaupa ning lõpetasime läinud aastal juubelilaulupeo eel.

Harjumaa kihelkondi ma eraldi uurinud ei ole. Samas olen koolides või seltsimajades käinud rääkimas kohalikust kultuuripärandist Eesti Rahva Muuseumis. 2009. aastal valmis koostöös Regioga Eesti kihelkondade kaart, kuhu ma kirjutasin kihelkondade kokkuvõtted. Kuusalu kihelkonnast kirjutasin väikese loo ka muuseumi koduleheküljele, kuid lehekülje uuendamise tõttu pole see enam leitav.

Kas Eesti haldusjaotuses võiks olla 79 linna/valla asemel vaid kihelkonnad?

Sellist küsimust ei ole tekkinud. Üks teema on haldusjaotus ja teine ajalooline kultuuripärand. Vallad tekkisid kihelkondade kõrvale 19. sajandil pärast talurahvaseadusi. Vallaomavalitsused loodi mööda tolleaegseid mõisate piire, tollal oli valdade ja kihelkondade piire veel lihtne jälgida, kuid sealt edasi on asi keerulisemaks läinud. Kord on valdu rohkem, siis vähem, vahepeal olid isegi külanõukogud ja kolhoosid, nii ongi mõni küla kuulunud aja jooksul erinevatesse valdadesse või teistesse administratiivsetesse üksustesse, seetõttu ongi vajalik teada oma ajaloolist tausta ning oleme oma esialgsele topograafilisele jaotusele kindlaks jäänud ning liigitanud kultuuripärandit kihelkondade järgi, selle asemel, et iga haldusreformi ajal hakata kogusid ümber süstematiseerima. Haldusreformidega on kihelkonnapiirid läinud üsna sassi. Näiteks Nissi kihelkonna mõned külad on tänasel Raplamaal ja Risti kihelkonnast on osa Läänemaal. Ajalooliselt Läänemaalt liikusid viimase haldusreformiga mitmed kihelkonnad aga Pärnumaa territooriumile. Üks kurioosne lugu oli hiljuti Äksi kihelkonnaga, kus kihelkonnakirik paiknes Jõgeva maakonna Tabivere valla territooriumil ja sellest mõnesaja meetri kaugusel asuv kihelkonnakalmistu Tartu maakonnas.

Kui kaua võttis aega 100+ Eesti kihelkonna teke?

Tiina Tael: “Ligi 700 aastat. 13. sajandi lõpus oli Eesti aladel 59 kihelkonda, järgnevate aastasadadega arv peaaegu kahekordistus. 20. sajandil said kihelkonnastaatuse Kõpu (1911), Avinurme ja Käru (mõlemad 1920). Eesti Rahva Muuseumis 2008. aasta lõpus kokkutulnud kihelkonnapiiride märgistamise töögrupp võttis aluseks 24. veebruari 1918, mil Eesti territooriumil oli 107 kihelkonda. Eesti Vabariigi tekkega lisandusid seni Läti aladele jäänud Valga ja Luke kihelkond, kuigi viimase kihelkonnakirik jääb juba Läti territooriumile, siis mitmed Eestis asuvad külad nagu näiteks Paju, Sooru, Jaanikese kuuluvad Luke kihelkonda.”