Keskerakond ja Isamaa alustasid eile Tallinna koalitsiooniläbirääkimiste esimest vooru, kuid juba on kokku lepitud, et linnapeatoolil istub esimesed kaks aastat Isamaa esindaja ja järgnevad kaks aastat Keskerakonna esindaja.
Läbirääkimised võtavad eeldatavalt aega nädal või paar. Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et oluline on, et 20. novembril, kui toimub esimene linnavolikogu istung, oleks koalitsioonileping sõlmitud.
Mõlemad erakonnad soovivad tuua eelkõige stabiilsust ja pädevust.
„Tallinlased nägid tegelikult viimase poolteise aasta jooksul, et kõige suuremaks probleemiks on see, et kompetentsus puudub, stabiilsus puudub ja ausalt öeldes ka elementaarne humaansus,“ ütles Kõlvart Postimehele.
Stabiilsust ja pädevust linnajuhtimisel ootavad ka valijaid, kellest paljud just selleks oma hääle andsid, sest nelikliit tõi linna haldamisse paraku palju segadust. Elanikule tähendab see pigem rahulikku, rabelemisest vaba juhtimist, ja tegelikkuses mitte nii suuri ideoloogilisi nihkeid, millega opositsiooni jäävad erakonnad on ähvardanud.
Kes saab Isamaa linnapeaks?
Esimesel kahel aastal on linnapea ametis Isamaa kandidaat, kellel puudub varasem poliitiline taust ja kes omab ulatuslikku juhtimiskogemust. Poliitilise tausta tingimus välistab kohe Isamaa esimehe Urmas Reinsalu, aga ka näiteks kogenud munitsipaalpoliitiku Tarmo Kruusimäe või endise ministri Riina Solmani. Isamaa pole avaldanud, kes nende linnapeakandidaat on.
„Igal sündmusel peab olema oma õige hetk. Vaadake mis suvel tehti härra Sõõrumaaga. Käidi välja eelnevalt ja see lõppes suure segadusega,“ kommenteeris Reinsalu. „Me teeme kodutöö ära ja siis informeerime, kes on meie kandidaat.“
Kohe hakati spekuleerima Urmas Sõõrumaa nimega, kes aga rääkis Raadio2-s (ERR 5.11.25), et isegi kui Reinsalu teeks talle ettepaneku hakata apoliitiliseks Tallinna linnapeaks, ta pakkumist vastu ei võtaks. Ta põhjendas seda sellega, et ta on poliitiliselt avalik isik ja kõik tema tuttavad kannataksid liialt palju.
„See tähendab, et mitte ainult mina ise ei tundu kogu ühiskonnale kahtlane, vaid ka kõik minu tuttavad. Ja mitte ainult ühiskonnale, vaid ka ühiskonna jõustruktuuridele,“ ütles Sõõrumaa.
„Efektiivse juhtimise arvelt hoiaksin vähemalt 20–30 miljonit eurot kokku ja majanduse toetamise meetmetega teeniks aastas 50–60 miljonit lisa.“
ettevõtja, endine linnapeakandidaat
Urmas Sõõrumaa
Sõõrumaa ütles, et linnale on hea, kui linnapeaks tuleb apoliitiline ja ettevõtlustaustaga isik. Ta teavitas võimuliitlasi ka oma lühiprogrammist, kus teeb näiteks ettepaneku vähendada abilinnapeade arvu üheksalt viieni.
„Efektiivse juhtimise arvelt hoiaksin vähemalt 20–30 miljonit eurot kokku ja majanduse toetamise meetmetega teeniks aastas 50–60 miljonit lisa,“ ütles Sõõrumaa. Rattaradade vastu ta ei ole, aga need olla täna ebaturvalised ja segavad, mistõttu tuleks tellida rahvusvaheliste ekspertide audit.
Sõõrumaa oli kriitiline lahkuva linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) juhtimisoskuste suhtes. „Ta on erudeeritud, tark ja laia silmaringiga inimene. Aga kahjuks juhtida ta ei oska… Eks igaühel ole omad tugevad ja nõrgemad küljed,“ ütles Sõõrumaa.
Sotside aseesimees Ossinovski ütles ERRile Keskerakonna ja Isamaa liitu kommenteerides, et Reinsalul on kindlasti vaja loomulikku liitlast, kellega koos pärast riigikogu valimisi riigis võim võtta. „Selline linnavõimu ja riigi võimu sidumine on mõlema partei huvides,“ sõnas Ossinovski.
Kes saab Keskerakonna linnapeaks?
Aastail 2027–2029 on linnapeaks Keskerakonna kandidaat ja tõenäoliselt poliitik. Loogiline oleks eeldada erakonna esimeest Kõlvartit, kuid ärgem unustagem, et 2027. aasta 7. märtsil toimuvad riigikogu valimised.
Kui Keskerakond suudab hoida või kasvatada toetust (ja eelkõige muuta tugev Tallinna tulemus ka üle Eesti toimivaks), on tal reaalne võimalus saada riigi tasandil koalitsioonierakonnaks. Kui Keskerakond riigivalitsusse saab, siis võib Kõlvart sihtida hoopis ministritooli. Selle stsenaariumi realiseerumiseks peab Kõlvart säilitama või kasvatama oma isiklikku poliitilist kaalu, nii Tallinnas kui üleriiklikult. Samuti peab linna juhtimise osas peab tekkima usaldus, et tema pärand Tallinnas on stabiilne.
Kui tekib oht, et erakond kaotab Kõlvarti lahkumisel linna üle kindla juhtpositsiooni, siis Kõlvart linnapeakohast ei loobu. Kuid valitsusse pääsemiseks peab Keskerakond vältima korruptsiooniskandaale ja Kõlvart säilitama rahvusliku tasakaalu kuvandi (vene ja eesti valijate ühendaja).
Üle-eestiliselt on end domineerivaks erakonnaks mänginud Isamaa ja tõenäoline peaministrikandidaat seega Urmas Reinsalu. Võibolla saab Kõlvart tema valitsuses näiteks siseministriks?
Kui tekib oht, et erakond kaotab Kõlvarti lahkumisel linna üle kindla juhtpositsiooni, siis Kõlvart linnapeakohast ei loobu.
Praegune olukord võib muutuda, kuid hetkel valitsuses olevatele erakondadele see midagi head ei tõota. Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29 protsenti, Keskerakonda 21,7 protsenti ja EKREt 16,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Reformierakonna toetusnäitaja on erakondade reitingutabelis langenud rekordmadalale tasemel, nagu ka kogu valitsuskoalitsiooni oma.
Siis võib Tallinna linnapeaks saada mõni erakonna aseesimees, näiteks Lauri Laats. Ida-Viru poliitikas tegutsev Jaan Toots ja Europarlamendi liige Jana Toom on vähemtõenäolised kandidaadid.
Linnavolikogu esimeheks saab päris kindlasti Keskerakonna esindaja, aseesimeheks Isamaa esindaja. Aselinnapeade ja linnaosajuhtide kohad kaubeldakse selgeks läbirääkimistel.
Mida võimuerakonnad võidavad?
Tallinna linnavalitsuse moodustamine Keskerakonna ja Isamaa poolt tähistab murdepunkti Eesti pealinna poliitilises ajaloos. See sündmus järgneb Keskerakonna pikka aega kestnud hegemoonia lõppemisele ja nelikliidu halduslikele ja eetilistele kriisidele. Koalitsiooni teke ei ole käsitletav pelgalt valitsuse vahetusena, vaid sügavama muutusena Tallinna võimuvertikaalis.
Isamaa poliitiline strateegia tugineb ideoloogilisel imperatiivil: lõpetada pikka aega Tallinnas valitsenud bütsantslik, Edgar Savisaare ja tema pärandiga seostatav poliitika, ent teiselt poolt ka neliliidu tõmblev poliitika, taastada usaldus ja panna majandus taas kasvama. See fookus annab Isamaale õigustuse moodustada valitsuskoalitsioon oma ajaloolise rivaali Keskerakonnaga, raamides seda taktikalise sammuna, mis on vajalik pärast 2024. aastal alanud reformisuuna tsementeerimiseks ilma pidevate poliitiliste tõmbetuulteta. Isamaa seab esiplaanile linna juhtimise parendamise, korruptsiooni, raha raiskamise ja poliitilise tõmblemise lõpetamise.
Keskerakonna jaoks pakub koalitsioonis osalemine poliitilist päästerõngast, võimaldades säilitada institutsionaalset relevantsust ja mõju sotsiaalpoliitilistes võtmevaldkondades. See on vajalik samm erakonna poliitiliseks rehabiliteerimiseks ja traditsioonilise toetusbaasi kaitsmiseks enne 2027. aasta riigikogu valimisi. Koalitsiooni ideoloogiline vastandlikkus (Isamaa reformimeelsus ja Keskerakonna sotsiaalne baas) nõuab aga partneritelt ülimat pragmaatilisust ja keskendumist kokku lepitavate lubaduste täitmisele.
Koalitsiooni siduv jõud on seega jagatud pühendumus rahanduslikule stabiilsusele ja juhtimise efektiivsusele. Ent ei maksa unustada, et teatud mõttes on tegu sama mündi kahe küljega – pärast Kõlvarti valimist Keskerakonna juhiks lahkusid sealt nii mõnedki juhtpoliitikud, nt endine Keskerakonna juht ja Tallinna meer Jüri Ratas, aga ka Jaanus Karilaid ja Tõnis Mölder, just Isamaa erakonda.
Mida uueltkoalitsioonilt oodata?
Tallinnas võimule tulevad erakonnad on seadnud linna juhtimisele seitse peamist eesmärki, lubades pöörata senisest suuremat tähelepanu stabiilsusele, haridusele, kriisivalmidusele ja majanduslikule toimetulekule.
Võimuliit on lubanud, et uus juhtimine sarnaneb pigem hästi õlitatud masinavärgiga, mis keskendub konkreetsete tulemuste (nt hariduse kvaliteet ja kriisivalmidus) saavutamisele, vältides samal ajal liigset poliitilist hõõrumist. Linnasüsteemist püütakse eemaldada pidev poliitiline surve ja keskenduda sellele, et avalik teenistus oleks professionaalne ja sõltumatu.
Stabiilne juhtimine
Mida plaanitakse? Koalitsioon soovib taastada linnas stabiilse juhtimise ja vältida igapäevaste linnaelu küsimuste liigset politiseerimist. Eesmärk on tagada linna süsteemis töörahu, et ametnikud ja spetsialistid saaksid keskenduda oma põhiülesannetele.
Mida see tähendab? Linnaelu peaks muutuma rahulikumaks ja ennustatavamaks. Vähem poliitilist kära tähendab, et linnaametnikud saavad tegeleda just teede, koolide ja sotsiaalabiga. Juhtimisvahetus Isamaa ja Keskerakonna kandidaatide vahel, alustades apoliitilisest juhist, peaks tagama nii professionaalse lähenemise kui ka teatud erakondliku järjepidevuse.
Kvaliteetne eestikeelne haridus
Mida plaanitakse? Lähiaastate suurim hariduslik eesmärk on toetada sujuvat üleminekut eestikeelsele õppele. Linn panustab sihikindlalt õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate toetamisse, tagades vajalikud tingimused ja ressursid, et üleminek toimuks kvaliteetselt ja laste arengut silmas pidades.
Mida see tähendab? Tallinna lapsed saavad parema ja kvaliteetsema eestikeelse hariduse, seejuures ei tehta muutusi ülejala. Linn aitab tagada, et koolidel ja lasteaedadel oleks piisavalt ressursse ja pädevaid õpetajaid, et keeleoskus ja õppetase ei kannataks üleminekuprotsessis.
Parem kriisivalmidus ja turvalisus
Mida plaanitakse? Panustatakse elanikkonnakaitsesse, et tagada Tallinna valmisolek kriisiolukordadeks. Tugevdatakse koostööd pääste- ja korrakaitseasutustega ning arendatakse ennetustegevust ja valmisolekut eriolukordadeks.
Mida see tähendab? Linn valmistub aktiivselt võimalikeks suurteks kriisideks (nt laiaulatuslikud elektrikatkestused või ilmastikuõnnetused). Tihedam koostöö politsei ja päästeametiga peaks kaasa tooma turvalisema elukeskkonna.
Tallinna majanduse tugevdamine
Mida plaanitakse? Koalitsioon peab oluliseks Tallinna majandusarengu tugevdamist ja linna võimekuse suurendamist ettevõtlust toetavate lahenduste elluviimisel.
Mida see tähendab? Linn lubab olla ettevõtjatele parem partner, mis peaks pikemas plaanis tooma linna suuremat jõukust, paremad teenused ja kaasa aitama elanike üldisele heaolule, sh ka uusi töökohti.
Lisatoetus majanduslikult raskel ajal
Mida plaanitakse? Eesmärk on pakkuda Tallinna elanikele majanduslikult keerulisel ajal täiendavat toetust toimetulekuks.
Mida see tähendab? Kui elad majanduslikult raskeid aegu, on sul linnast oodata lisatuge. Koalitsioon lubab meetmeid või toetusi, et aidata leevendada valitsuse majanduspoliitikast tulenevat inflatsiooni mõju ja ostujõu langust.
Avatud ja aus linnavalitsus
Mida plaanitakse? Linnajuhtimine peab olema avatud ja aus. Eesmärk on tagada, et linna avalik teenistus toimiks professionaalselt ja sõltumatult.
Mida see tähendab? Asjaajamine linnavalitsuses peaks muutuma läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks, mis aitab vähendada korruptsiooniriski.
Tihe koostöö riigi ja teiste omavalitsustega
Mida plaanitakse? Peetakse oluliseks teha tihedat koostööd nii keskvalitsuse kui ka teiste omavalitsustega.
Mida see tähendab? Linn ja riik peaksid tegema tihedamat koostööd, kuigi see pole enne riigikogu valimisi tõenäoline. See on oluline suurte infrastruktuuri- ja arendusprojektide sujuvaks elluviimiseks. Parem koostöö naaberomavalitsustega on tõenäolisem ja võiks kaasa tuua positiivsed muutused nt ühistranspordis.
