Saku gümnaasiumi äsjavalminud 5.-9. klasside kooli- ja spordikompleks hakkab silma juba kaugelt. Nii mastaapsuse kui arhitektuuriga. Koolihoonest eenduv sammastele toetuv poolkaar sümboliseeriks nagu midagi, aga mida…
„Täppi“ – nii on uue koolihoone nimi- sisenejatki tabab üllatus, tulija satub korraga… söögisaali. „Eks meil ole natuke teistmoodi kõik,“ rõhutab Saku gümnaasiumi direktor Keit Fomotškin külalist vastu võttes. Ja ainult söökla pole see avar valgusküllane läbi kolme koolikorruse ulatuv ruum samuti. Aatrium on mõeldud ka kogukonnale kasutamiseks. Nii ei pea võõrad suures majas asjatult ekslema. 330 istekohta on paras arv nii õpilastele söögivahetunniks kui kogukonnale kooskäimiseks.
Teinegi, ka kogukonnale mõeldud ruum, on avar, täismõõtmetes korvpalliväljakut mahutav spordisaal. Ikka ilusates heledates toonides, heleda puitpõrandaga. Kui poleks korvirõngaid, võiks saali nimetada ka näiteks aulaks… „Tegelikult on see ruum mõeldudki erinevateks otstarveteks – nt ka meie pidulikeks sündmusteks kogu kooliperele,“ kinnitab direktor energiliselt. Pidulike sündmuste jaoks on ruum varustatud ka helitehnikaga. Igapäevaselt on avar saal, mida saab kolmeks jaotada, mõeldud siiski õpilaste liikumistundideks ja koolivälisel ajal trennide läbiviimiseks.
Suure spordisaali kõrval on kaks väiksemat ruumi – jõusaal ja peeglisaal, kus saavad harjutada võimlejad ja tantsijad. Spordikeskuselgi on eraldi sissepääs kogukonnaürituste tarvis.
„Eks tänapäeva koolid ehitatagi ristkasutamiseks, mõeldes ka kogukonnale,“ kinnitab koolijuht.
Kiik keset õpetajate tuba
Saku uues koolihoones, mis on mõeldud viiendast üheksanda klassini, hakkab õppima ligi 720 õpilast, õpetajaid koos tugimeeskonnaga on 85. Õppijate-õpetajate päralt on 57 klassiruumi, igas 26 kohta. „Seaduse järgi on lubatud küll 24, aga Saku on kiiresti kasvav vald, tuleb kõigeks valmis olla,“ muheleb direktor. Igas klassis – olgu klassiuksel siis silt „eesti keel“, „matemaatika“ või „ajalugu“ – on suur interaktiivne markertahvel.
Õpetajate tuba, erinevalt klassiruumidest, on aga klaasseintega. „Meil on kõik avalik,“ muigab direktor. Kui pedagoogid tahavad segamatult tööd teha, on selleks eraldi vaheseintega ruum. Ja telefonikõnede tarvis seisab õpetajate toa keskel klaasseintega boks, mille kinkisid koolile ehitajad. Boksi kõrval ripub laest alla aga kiik. „See oli minu soov,“ teatab koolijuht, põhjendades: „Õpetajaamet nõuab pidevat balansseerimist traditsioonilise õppe ja haridusuuenduste vahel, tuleb leida tasakaal.“ Kiik on koolijuhi sõnul hea koht tasakaalu tunnetamiseks.
Üks põnev ruum on koolis veel, miniauditoorium, nagu Fomotškin seda nimetab. Avaras – jälle klaasseintega! – ruumis tõusevad astmed ehtsa amfiteatri moodi ülespoole. Ruum mahutab ehk sadakond inimest. „Siin saab segamatult näiteks koorilaulu proove teha,“ viitab direktor kardinatele, millega saab ruumi klaasseinad katta.
Lahendusi otsiv koolijuht
Eesti suuruselt kolmanda
kooli, 1575 õpilasega Saku gümnaasiumi direktor Keit Fomotškin kinnitab, et tema jaoks probleeme ei ole. On lahendamist vajavad küsimused. „Inimesed, kes mind tunnevad, teavad – kui keegi pöördub minu poole mõne lahendamist nõudva teemaga, siis soovitan tal ka eelnevalt omad lahendusettepanekud välja pakkuda. Siis saame koos arutada, milline neist on parim,“ räägib viiendat aastat koolijuhina alustav Fomotškin.
Selle kooliaasta algust ootab ta erilise põnevusega. Kooli, kus õppureid on eraldi majades esimesest neljanda klassini, siis viiendast üheksandani ja kümnendast lõpuklassini, on Eestis väga vähe. Juba lähitulevik näitab, kas päriselus hakkab kõik nii toimima nagu oli varasemalt teoorias läbi mängitud ja kokku lepitud. Praktika on tõe kriteerium.
„Eelmisel õppeaastal proovisin olla iga päev mingi aeg kõikides koolimajades. See oli üsna väsitav, vähendas produktiivsust,“ tunnistab koolijuht. Nüüd kavatseb ta jaotada aega päevade kaupa kolme koolimaja vahel. „Kõik teavad, kus ma olen ja olen seeläbi inimeste jaoks rohkem olemas,“ usub Fomotškin uude töökorraldusse.
„Kui leiame puuduva personaliosa – puudu on üks logopeed, eesti keele ja kirjanduse õpetaja gümnaasiumiastmes – ja paneme vanematega paika kokkulepped, mis puudutab nutitelefonide kasutamist, siis arvan – Saku gümnaasium on uueks õppeaastaks valmis,“ kinnitab koolijuht Keit Fomotškin. Sammastele toetuv ring koolihoone õuealal on küll arhitektide visioon, ajas vastu pidanud nägemus. Koolijuhile meeldib sellest mõelda sisuliselt nõnda, et kui oskame anda koolis hea hariduse, tuleb see ükskord ka positiivse ringiga tagasi.
KOMMENTAAR
Hinnang
Tarmo Pohlak, ehitusettevõtte Nordecon AS-i juhatuse liige
Tegelikult on selle koolihoone näol tegu väga suure kompleksiga, mille pindala on ligi neli hektarit ja mis on arhitektuurselt väga hästi läbi mõeldud. Lisaks unikaalsele koolihoonele kuulub kompleksi staadion koos staadionihoone, korvpalliväljakute ja jääväljakuga, kus suvel saab rulluisutamisega tegeleda. Ka koolihoone arhitektuur, mille katusealune pind on 10 000 ruutmeetrit, on peensusteni läbi mõeldud. See ei tähenda, et lihtne oli ehitada. Vastupidi, hoones oli palju erinevaid töölõike, suured klaaspinnad, puhas betoon, liimpuit. Viimistluses olid puhtad lahendused, ilma liistudeta. Vahel oli tunne, et ehitame eramaja, mitte suurt koolihoonet. Koolijuhi mure on tõsine – kuidas need suured valged seinad kõik puhtad pidada. Ehitama asusime 2023. aasta juunis, tellijale andsime üle 2025. aasta juunis. Saku vald sai juurde väga väärika hoone.
koolihoone nimega „Täpp” .FOTO: Sten Lugna 
