Keila linnavolikogu võttis 26. novembril vastu otsuse, mille kohaselt ühendatakse venekeelne Keila põhikool eestikeelse Keila kooliga. Ühendkoolis järgmisel õppeaastal venekeelset esimest klassi ei avata.
Esimesed venekeelsed klassid avati linnas 1948. aastal. Venekeelne Keila põhikool, mis pikalt ka Keila 2. keskkooli nime kandis, peab oma loomisajaks siiski 1967. aastat.
Kui hiilgeaegadel käis koolis 800–900 last, siis nüüdseks on õpilaste arv langenud 180 peale, töötajate arv 30 peale. Seetõttu on Pargi 2 majas juba ruume loovutatud eestikeelse Keila kooli algklassidele.
Võõrad või omad?
Keila hariduse eest vastutava abilinnapea Eike Käsi sõnul on Keila põhikooli 180 õpilasest vaid 63 linna enda lapsed, 75 seevastu Lääne-Harju vallast, 20 Tallinnast, 14 Saue vallast, 2 Harku vallast, 2 Maardust, 1 Kohtla-Järvelt ja 1 Narvast. Kaks õpilast on sissekirjutuseta Ukraina kodanikud.
Keila abilinnapea Eike Käsi. FOTO: Andres Tohver “Selles koolis ei ole kunagi olnud Keila linna lapsed enamuses. Tuua laps meile ja siis minna edasi tööle kas Sauele või Tallinnasse on palju mugavam kui panna laps Paldiskisse mineva koolibussi peale,” põhjendab Keila põhikooli direktor Jelena Mihhejeva Lääne-Harju valla lastevanemate valikuid.
Pealinna laste suurt arvu põhikoolis selgitab direktor järgmiselt: “Kuna Tallinn pakub oma elanikele igasuguseid hüvesid, siis ei pruugi need lapsed füüsiliselt Tallinnast tulla. Nad võib-olla on Tallinnasse registreeritud, aga elavad Keilas.”
Mihhejeva lisab: “Üks osa nendest õpilastest, kes on märgitud täna Tallinna elanikena, on SOS Lasteküla lapsed.” Esimene SOS Lasteküla Eestis avati 1994. aastal teadupärast just Keilas.
Tüliõunaks on ka raha. Keila linn sooviks saada teistelt omavalitsustelt iga Keila põhikooli saadetud lapse kohta 103 eurot kuus, aga seda summat on valmis maksma üksnes Saue vald.
“Esimest korda tõusis Keila põhikooli ja Keila kooli liitmine päevakorda kaks aastat tagasi. Soov oli ehitada ühtse juhtimisega hariduslinnak. Meie oleksime olnud selle venekeelne osakond. Kaks aastat tagasi ei olnud juttu sellest, et meil ei avata esimest klassi,“ meenutab Mihhejeva.
Nüüd 26. novembril Keila linnavolikogu poolt heakskiidetud otsuses, mis kannab volikogu esimees Tanel Mõistuse allkirja, aga seisab: “Olemasolevate koolide baasil on otstarbekas liita Keila põhikool Keila kooliga selliselt, et Keila põhikool lõpetab oma tegevuse.” Otsuses rõhutatakse: “Lõpetada 2020/2021. õppeaastast vastuvõtt Keila põhikooli.”
See tähendab, et järgmisel õppeaastal Keila põhikoolis esimest klassi enam ei avata. Et juba vastuvõetud klassidele antakse võimalus lõpetada põhikool seniste õppekavade järgi, hääbub venekeelne haridus Keilas lõplikult 2028. aastal.
Keila põhikooli direktor Jelena Mihhejeva. FOTO: Andres Tohver Ei jäta hätta
Eestikeelse Keila kooli statsionaarses õppes on 1422 õpilast, mittestatsionaarses ehk kaugõppes lisaks veel 106. Keila kooli direktor Mait Tõitoja täpsustab, et 1422 õpilasest räägib eesti keelt emakeelena ca 1200. Keila kooli õpilastest ca 320 elab väljaspool Keila linna ehk siingi on ohtralt mujalt tulijaid.
4. detsembril peeti Keila põhikooli lastevanemate koosolek, kus arutati linnavolikogu 26. novembri otsust. “Eks seal oli emotsionaalseid sõnavõtte, nagu sellistel puhkudel reeglina on,” meenutab Mihhejeva.
Mis saab järgmisel sügisel Keila venekeelsetest lastest, kes esimesse klassi lähevad? “Neist saab ühe Keila kooli eestikeelse klassi osa. Neid ei ole hetkel palju, vaid kaks või kolm,” selgitab Mihhejeva.
Need lapsed hakkavad õppima Keila kooli tavaklassis koos eesti lastega, kuid lisaks eesti keeles tundi andvale pedagoogile on klassis teinegi õpetaja, kes tegeleb vene lastega. Ta viibib tundides, osutab abi ja toetab suhtlust ka vahetunni ajal.
“Võib-olla abiõpetajat on vaja ainult esimeses klassis, võib-olla kolm aastat. Oleneb, kuidas lapsed keeleliselt arenevad ja kui kiiresti nad on valmis teistega koos õppima,” arutleb Mihhejeva.
Aastatel 2013–2017 Tallinnas Laagna gümnaasiumi direktori ametit pidanud Tõitoja teab enda sõnul, kuidas vene lapsi eestikeelsesse kooli lõimida.
Laagna gümnaasiumis nimelt käib kogu õppetöö eesti keeles, ehkki muukeelsetest peredest pärit laste osakaal ulatub kolmandikuni. Keila koolis on see protsent palju madalam. “Me ei jäta neid lapsi hätta,” lubab Tõitoja.
Keila kooli direktor Mait Tõitoja. FOTO: Andres Tohver Teema on tundlik
“Nii põhiseadus kui haridusseadus ütlevad, et kõikidele lastele tuleb tagada eesti keeles õppimise võimalus. Meie eesmärk on, et nii eesti kui vene lapsed saaksid ühtlase hariduse, ühtsete tingimustega, et neil oleks võrdne stardipositsioon edaspidiseks eluks peale kooli lõpetamist,” rõhutab abilinnapea Käsi.
Ruumid, kus Keila põhikool praegu paikneb, lähevad järk-järgult Keila kooli algklasside ja väikeklasside kasutusse.
Eesti keele õpetajaks õppinud direktor Mihhejeva endale uue töökoha leidmise pärast ei muretse, sest on Tallinnast juba pakkumisi saanud. “Ma muretsen tegelikult õpilaste ja õpetajate pärast,” ütleb ta.
Küsin lõpetuseks, et milline on direktori isiklik seisukoht? “Keila põhikool võiks olla iseseisev, võiks olla suure kooli osa, aga tal peaks kindlasti jääma esimese klassi avamise võimalus, vot, sest kui…,” jääb lause lõpetamata. Mihhejeva silmis on pisarad.
“Issand. Teate, teema on tundlik,” ütleb direktor silmi pühkides. “Kool on siis kool, kui on järelkasvu.”
