Keila linnas pole turuhoonet kui sellist ajaloos kunagi olnud. Ainult raudteeäärne turuplats natuke viltuvajunud putkadega ja ajaloolise laoga, kus kunagi hoiti linna soola ja vilja.

Ajaloolise turuplatsi uuenduskuur lõppes 2017. aastal. Siis rajati platsi põlisele kohale parkla, kiviparketiga kaetud promenaad, mis raudteejaamast tulijad kesklinna juhib, mõned katusealused müügikohad turumüüjatele, bussipeatus…

„Nüüd on linnal plaanis ehitada turuhoone, mis väljanägemiselt peab meenutama ajaloolist turuplatsi,“ ütleb Keila linnaarhitekt Ramul Saarniit. Sest praegused varikatusega kauplemiskohad ei rahulda ammu enam linna vajadusi, ka pole võimalik seal iga ilmaga turgu pidada.

Olemasolevasse keskkonda istutatud hoone

„Linnavalitsusel on soov rajada turg, kus saab aasta ringi kaubelda,“ räägib arhitekt linna plaanidest. Uus turuhoone tuleb raudtee ja promenaadi vahele, teljega piki raudteed. Hoonel saab olema 432 m2 köetavat sisepinda, peale selle palju varjualuseid välitingimusteks kauplemiseks.

Sissepääs hoonesse tuleb parkla poolt.

„Uus turuhoone piirneb promenaadiga, kauplemine toimub kohe tänavalt. Rajatavad varjualused võimaldavad turgu paindlikult laiendada juhuks, kui linnas toimub suuremaid üritusi, näiteks laat,“ räägib arhitekt uue turuhoone kontseptsioonist. Saarniit on veendunud, et selline turuhoone koos välipinnaga rahuldab 10 000 elanikuga Keila vajadused täielikult, samas ei tekita linnale ülemäära kulusid.

Loomulikult võinuks linnavalitsus turuhoonele uue asukoha leida, sest vastne ehitis saab olema – arhitekti sõnu kasutades – olemasolevasse keskkonda sisse istutatud uus hoone. Aga vaevalt turu jaoks paremat paika oleks leitud. Aastas käib turuplatsi kõrval olevast raudteejaamast läbi üle miljoni inimese. Väga paljud kasutavad ka parkimisplatsi.

Keila turu makett. Foto erakogu 

„Meil on väga levinud oma autoga jaama sõita ja siin rongi istuda, pargi ja sõida funktsioon,“ teab arhitekt. Nii et raudteejaam ja parkimisplats koos annavad turule olulise lisaväärtuse. Saarniidu soov on, et turul hakataks kauplema kohaliku toodanguga – põllumajandussaaduste ja käsitööga. Seegi lisab turule väärtust.

Ka vana ait säilitatakse

Kohas, kuhu peab kerkima uus turg, seisab praegu ka ajalooline puidust aidahoone.

„See hoone on väga oluline osa raudtee ajaloolisest arhitektuurist, ansamblisse kuulub veel veetorn, raudteetööliste majad, saun, jääkelder. Alguses oli meil plaan laohoone mujale teisaldada, aga teises kohas, ansamblist väljas, ei ole tal enam sellist tähendust,“ kõneleb Saarniit vanast aidahoonest.

Aga vaevalt turu jaoks paremat paika oleks leitud. Aastas käib turuplatsi kõrval olevast raudteejaamast läbi üle miljoni inimese.

Aida seisukorra kohta telliti ka eksperthinnang, mis kinnitas, et ajahammas on hoone kallal oma töö teinud.

„Turu kauplemiskohana see hoone enam ei toimiks. Sellepärast läheb vana ait ka lammutamisele,“ ütleb arhitekt. Ja teeb siis väikese pausi.

„Aga… ühe sektsiooni puitkonstruktsioonid siiski säilitame turuhoone varjualuses. See oli projekteerimise üks alustingimusi,“ kõneleb Saarniit. Turuhoone arhitekt Viljar Orub büroost AS Infragate Eesti on saanud turu projekteerimisel inspiratsiooni raudtee veeremist. Turu pikk hoone on jagatud sektsioonideks, sümboliseerides nii raudteevaguneid. Eri sektsioonide katused on ühele või teisele poole natuke vildakad, kaldus, mida võiks tõlgendada nagu vana turu müügiputkasid. Nii on ajalooline tänapäevaga seotud.

„Et hoone ei näeks välja liiga steriilne, on projektil väikesed vimkad sees. Palju on kasutatud puitu. Hoone on huvitav mõlemalt poolt, tulgu külastaja siis rongiga või jalgsi,“ ütleb Orub.

Millal valmis saab?

Millal uus turuhoone valmib ja kui palju linna maksumaksjale maksma läheb, arhitekt ei tea. Hinnad ja aeg on liiga heitlikud, et nendele küsimustele täpselt vastata.

„Praegu on Keila linna prioriteet ehitada uus laululava. Loodetavasti algab turuhoone ehitus 2024. aastal,“ usub Keila linnaarhitekt Ramul Saarniit.