Keila linn avas kesknädalal, 7. aprillil koostöös Hollandi suursaatkonnaga Eesti esimese vesinikutankuri ning esitles ka sõiduautosid. Loodussõbralikkusega soovitakse vähendada kõikvõimalikku reostust. Edaspidi ehk viie aasta pärast võiksid näiteks linnasisesed bussiliinid või kogu ümbruskonna ühistransport sõita vesinikul.
Eestis on mitmeid pealinnu: päris pealinn ehk Tallinn, suvepealinn ehk Pärnu ja talvepealinn Otepää. Ka Keilal on olnud au olla üks pealinnadest. Täpsemalt hüüti asulat 1990-ndatel õhupallipealinnaks, sest just siin korraldati kuumaõhupallide võistlusi ja festivali RockSport.
Nüüd pürib Keila Eesti vesinikupealinnaks, tehes selleks mitmeid samme. Esimene neist sammudest tehti 7. aprillil. Esitletud Eesti esimene tankur ja vesikuballoonide konteiner asuvad praegu Keskväljakul linnavalitsuse ees. Samas oli kohal ka vesinikul töötav sõiduauto Toyota Mirai. Need on paigas vähemalt kuu lõpuni.
Et samm on oluline, olid kohal Hollandi suursaadik Eestis Özlem Canel, Eesti suursaadik Hollandis Kaili Terras ja Euroopa parlamendi saadik Riho Terras.
Kriisid sundisid mõtlema
Miks Keila vesikutehnoloogiale nii suurt tähelepanu pöörab, rääkis riigikogu liige, endine abilinnapea Timo Suslov. Tema sõnul toovad uusi mõtteid sageli kriisid. Olgu selleks siis Covid-19 pandeemia või muud mured. Nii oli oktoobris 2019 kogu Võru linn tormi ja alajaama rikke järel elektrita. “Nendest tuleb õppida kõikidel omavalitsustel. Selliseid olukordi tuleks vältida või viia tagajärjed võimalikult väikesteks,” seletas Suslov. Läbi tuleb mõelda, kuidas anda joogivett, puhastada reovett, hoida töös haiglad ning liiklus.
Nagu näete, sarnaneb see sõiduk tavalisele autole. Ei ole kahte või kolme ratast.
Tema hinnangul on kõige käegakatsutavam vesiniku kasutusvõimalus transpordisektoris. Keila asub ju olulisel transpordimarsruudil, jäädes Tallinna ja Paldiski kaubasadama vahele.
Seitsme või kaheksa aasta pärast võiks valmida ka Rohuküla sadamasse viiv raudteeliin. See kasvatab raudteetranspordi osakaalu ja loob võimaluse luua rohelise vesiniku tankla asulat läbivatele rongidele.
“Keila linnal on head suhted Tartu ülikooliga, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudiga, Hollandi suursaatkonna ja mitmete eraettevõtetega on tänaseks valminud esmane kontseptsioon vesiniku rakendusvõimaluste kohta linnas,” selgitas Suslov.
Polegi eriline imeauto
Samuti saab vesiniku abil vähendada reostust ja saastet, sest vesinikuga sõitvad autod ja bussid ei ole midagi utoopilist. Need on olemas ja sõidavad juba ringi. “Nagu näete, sarnaneb see sõiduk tavalisele autole. Ei ole kahte või kolme ratast,” viipas Suslov Toyota Mirai suunas.
Esimese proovisõidu Toyota Miraiga tegi Riho Terras. Keila on arendanud mõtteid, et viie aasta pärast võiks Keila ja lähipiirkonna ühistranspordi vesinikul sõitma panna. See nõuaks ka kohaliku väikese tankla rajamist ja rohelise vesiniku tootmispaika. “Siin saame õppida Keila partnerlinna, Hollandis asuva Nieuwegeini kogemusest, kus veel sellel kevadel avatakse vesinikutankur,” ütles Suslov.
Kohale saabunud Euroopa parlamendi saadik Riho Terras ütles, et vesinikutankuri avamise võiks pühendada tema sõbra ning eelkäija kaitseväe juhi kohal Johannes Kerdi mälestusele. Kindral tegeles nimelt kõige uue elluviimisega. “Loodetavasti märgatakse Keilat ning ka Eesti riik suudab panna kokku enda korraliku vesinikustrateegia,” ütles erukindral. “Siin laiuskraadil ainult päikese-, tuule- ja muude selliste energiatega hakkama ei saa. Aga Keilas on päris masin, mis vesinikku välja annab.”
Terras tegi ka Toyota Miraiga lühikese proovisõidu ümber linnavalitsuse parkla. Talle seletati, et täispaagiga saab tankimata sõita umbes 450 kilomeetrit. Väikeses tankuris võtab paagi täitmine aega umbes 20 minutit. Keila tankur on valmistatud firmas Linde. Sõiduauto on sisuliselt elektriauto, millel osade akude asemel töötavad generaatorid. Viimased toodavadki vesinikust elektrit.
