21. septembril mälestati Kumnas ning Keilas 1944. aasta septembris mitmes paigas Harjumaal peetud lahinguid. Samuti ka samal kuul toimunud põgenemist saabuva punaarmee eest. Tänasest pühapäevani aga tähistatakse Keila EELK Miikaeli kihelkonnakoguduse 800. aastapäeva.
Aastal 1994 avati suurimas kokkupõrkepaigas ehk Kumna teeristil sügislahingute mälestuskivi. Seal püüdsid soomepoisid ja admiral Pitka löögiüksuse liikmed punaväge 23. septembril peatada, kuid kahjuks tulemusteta. Alates sellest ajast on kivi juures septembri lõpus vastupanu osutanud mehi meeles peetud. Veel mõned aastad tagasi olid kohal ka lahingute veteranid. Tänaseks on aastad oma töö teinud. Elus on vaid neli meest, kellel vanust 90 ja enam aastat.
21. septembri keskpäeval alanud tseremoonial meenutas ajaloolane Mati Mandel 1944. aasta septembrit. Käsundusohvitser asetas esimesena vabariigi presidendi pärja. Lisaks pärjad ning lilled president Arnold Rüütlilt, Keila linnavalitsuselt, Harku vallalt, Mementolt, pagulasorganisatsioonidelt ning teistelt.
Kell 13 meenutati 75 aastat tagasi juhtunut Keila Miikaeli kirikus.
Palvuse pidas koguduse õpetaja Matthias Burghardt. Tund hiljem algas maakonna muuseumis ajalookonverents. Peeter Kaasik rääkis esimese ettekandjana vabadussõja inimkaotustest. “Kõigepealt peab tegema selgeks, kas võtta ainult sõjategevuses hukkunud, vigastustesse või haavadesse surnud, või lisada ka punase terrori ohvrid, lahingutes hukkunud tsiviilisikud jne,” ütles Kaasik. Enamus sõja suuremaid lahinguid peeti Eesti linnadest eemal. Enim kannatasid sõjategevuses Narva ning Petseri. Punase terrori ohvrite arvu on hinnatud 400–800-ni.
Kui palju täpselt naisi ja mehi 13-kuulises sõjas hukkus, pole siiani selge. 1930-ndatel saadi mitmete ametkondade ühise töö tulemusena arv 3588. Samas vahetult pärast sõda arvestati 3450 hukkunuga. Arvud erinevad seepärast, et 1920 ja 1921 suri veel inimesi haavadesse ning ka haigustesse. Kuid langenute arvuna on pakutud ka 4500–4700.
Mati Mandel on vastupanu 1944. aasta sügisel põhjalikult uurinud. Ajaloolane ütles, et admiral Pitka tahtis korrata vabadussõja edu ning pidada pealetungiv punavägi kinni. Ta lootis ka Saksamaa vägede abile, lääneriikide toetusele ning loomulikult koju naasnud soomepoistele. Pitka löögiüksuste staabiülem oli kapten Laamann. Suuremad kokkupõrked olid 22.–23. septembrini Kosel, Laagris, Ääsmäel, Kiviloos, Vaskjalas, Keila ümbruses, Riisiperes ning mujalgi.
Mis sai admiral Pitkast, see on tänaseni täpselt teadmata. Vanas ENE-s on surmakuupäev 25. september 1944 ning koht Läänemaal Piirsalus, mis ilmselt on aga vale. Sander Jürisson rääkis aastatel 1939–1944 toimunud mitmetest põgenemislainetest, kus Eestist lahkus vähemalt 50 000 inimest. Aart Nõmm aga jutustas metsavendadest Harjumaal.
Tõlkija ning toimetaja Anu Saluäär esitles enda vanaisa, Keila pikaaegse pastori Ado Köögardali päevaraamatut aastast 1944. Õhtupoolikul avati aga Keilas Jaama tänaval esimese linnapea Johannes Tähe mälestuskivi.
Tänasest pühapäevani tähistakse Keilas kihelkonnapäevadega EELK Miikaeli koguduse 800. sünnipäeva. Vaata lisa: www.keila.ee.
