Keila vallavalitsus on välja kuulutanud laenuhanke, et leida 3,5 miljonit eurot Laulasmaa kooli laiendamiseks, samuti on valla eelarvestrateegias ette nähtud 1,5 miljonit eurot laenuraha Laulasmaa ühisveevärgi arendamiseks. Kõike seda on garanteerinud Keila valla volikogu, vallavalitsuse ülesandeks on raha leida.

Kas 5 miljonit laenata ei käi üle Keila valla maksumaksja maksevõime ja on vastuolus ka kohalike omavalitsuste seadusega, vallavanem Jaan Alver?

Keila vallavanem Jaan Alver: Lähtudes pelgalt kohaliku omavalitsuse seadusest, rikume me seda tõesti, ületades 60% piiri, mis on lubatud eelarve mahust laenu võtta. Samas tuleb jälgida arenguid, mis viimastel aastatel vallas toimunud on. Laulasmaa kool on ehitatud ühe paralleelklassiga kooliks. Aga sel aastal alustab juba seitsmendat aastat kaks paralleeli esimesse klassi minejaid. Kool on tugevasti ülerahvastatud. Põhikooli ja gümnaasiumi seadus ütleb, et omavalitsus peab garanteerima õpikohad omavalitsuse õpilastele, aga kui me oma valla lapsi oma kooli ei mahuta, ka siis oleme seadust rikkunud. Arvestamata veel seda, et 10 aastat, mil kool eksisteerinud, pole täidetud riiklikku õppekava. Laulasmaa koolis ei saa vastavalt riiklikule kavale läbi viia kehalise kasvatuse tunde, sest pole võimlat.

Nii et Keila vallavalitsus on seaduserikkuja nii või naa: laenate 3,5 miljonit ja laiendate klassiruume ehitades ka võimla, või ei tee midagi ja olete ikkagi seaduserikkuja – ei suuda oma lapsi koolitada…

Oleme jätkuvalt Euroopa Liidu struktuurfondide erinevate meetmete ootel, mis annaks meile finantsilised võimalused klassiruumide puuduse lahendamiseks. Esimeses voorus talvel me nende rahade taotlemisel osalesime ja edukalt. Kahjuks ei ole siiani veel välja kuulutatud põhikoolivõrgu korrastamise meetme teist vooru, mida on talvest saadik lubatud. Seega passiivne olukorraga leppimine ei vii meid kuhugi ning alternatiivse variandina ongi plaanis laenuvõtmine, kuigi seda tehes ületame 60% kohustuste piiri olemasoleva eelarve suhtes, mis, nagu juba öeldud, on KOVide jaoks seadusega ette nähtud.

Laulasmaa kooli eskiis. 

Kas valla kõrgeim võim, volikogu, aktsepteerib vallavalitsuse sellist tegevust?

Vallavolikogus on kõik need küsimused üksipulgi läbi arutatud ja laenu tagasimakse garanteeritud. Analoogne olukord oli Keila vallas ka siis, kui vastrajatud Laulasmaa koolimaja algne üürileping muudeti riigi poolt kohustuseks ehk laenuks Riigi Kinnisvara ASi ees, siis oli Keila valla võlakoormus isegi üle 130%. Kinni pidades rangest finantsdistsipliinist suutsime viie aastaga jõuda oma laenukoormusega tagasi alla 60%. Seega on tänasel vallavalitsusel kogemusi taolistest olukordadest edukalt välja tulla ja samas täita kohustused oma elanike ees.

Lisaks Laulasmaa kooli arenduseks võetavale laenule on kavandatud ka Laulasmaa ühisveevärgi arendamiseks võtta 1,5 miljonit eurot laenu.

Keila vallal on arengukava ja eelarvestrateegia, mille on kinnitanud vallavolikogu. Vallavalitsus kui täitevõim peab selle raha leidma ja projekti ellu viima. Seda enam, et see on osa mahukast, 18 miljonit eurot maksvast Laulasmaa-Türisalu veehaarde projektist, milles osaleb ka Harku vald ja kuhu suurem osa raha tuleb KIKist. Keila valla poolelt peab vald investeerima 1,5 miljonit ja vee-ettevõte Lahevesi teist sama palju.

Mõeldes sellele laenatavale rahale, viiele miljonile, riigimehelikult – kui praegusel ajal keegi üldse riigimehelikult mõtleb – siis kas enne ees ootavaid liitmisi on aus oma partnerite suhtes selliseid finantskohustusi võtta?

Ühinemisläbirääkimistel arutasime oma partneritega kõik läbi. Nemad teavad meie arengukava ja finantsambitsioone täpselt sama hästi kui meie nende omi. Teavad, et meie prioriteedid on Laulasmaa kool ja ühisveevärk, elanike heaolu ja laste haridus. Nii et ka „riigimehelikust“ aspektist on kõik korras.