Keila linn tahab tunnistada osaliselt kehtetuks Pargi tänav 37 krundi planeeringu. Alale plaanitakse ehitada teenusmaja puudega inimestele. Naabrid on aga plaanide vastu ja on alustanud kohtulahingut.
Mulluse aasta alguses esitaslinnavalitsus Euroopa Liidu tõukerahast finantseeritava projekti, et rajada Keila linna kogukonnas elamise teenusmaja. Seal hakkaksid elama kümme vaimupuudega noort, kes saaksid grupikodus ise hakkama. Kolm kuud hiljem anti taotlusele positiivne vastus. Linnale kuulub krunt uue elamurajoonis Rõõmu kaubamaja lähedal. Krundi aadress on Pärgi tänav 37.
Kohalike protestid algasid sügisel, kui Keila Vesi rajas krundi piirile trasside ühenduspunkti. Siis selgus, et naabrid ei olnud linna meediast seda teemat tähele pannud. Hakkas levima kuulujutt, et sinna tulevad elama vaimupuudega inimesed, kes on ohtlikud. Linnapea Enno Felsi kinnitusel ei vasta see aga tõele, sest need inimesed elavad kogukonnas ka täna, liiguvad vabalt ringi, käivad tööl, mitmed sotsiaalkeskuses ja pole kuidagi kellelegi ohuks. Sügisel toimus ka infopäev, kus kavandatavat maja põhjalikult tutvustati. Siis pöörati vaidlus menetlusprotsessi suunas.
Tänaseks on kaks alamastme kohut andnud õiguse linnale, riigikohus pole veel otsust teinud.
Justiitsministeerium saatis linnale kirja, kus avaldas arvamust, et projekteerimistingimuste määramine on vastuolus detailplaneeringuga. Maakasutus kehtib ka edaspidi, kuni detailplaneering pole kehtetuks tunnistatud või kui maa-alal kohta pole koostatud uut planeeringut. Selle peale linnavalitsus tühistas Pargi 37 väljastatud projekteerimistingimused. Kaebajad esitasid kohtule taotluse selle kohtumenetluse lõpetamiseks, millega sooviti tühistada projekteerimistingimuste määramine.
29. jaanuari Keila volikogu istungil esinenud linnapea Enno Fels teatas, et linnavalitsus andis planeeringu muutmise eelnõu viis päeva varem volikogule. Seda loodetakse arutada märtsi istungil. Planeeringut tuleb muuta seepärast, et määrata kinnistule ehitusõigus.
“Tänasel päeval on hoolekande põhimõtteks, et kõik inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed ning peavad saama vajalikke teenuseid seal, kus nad elavad. Kogukonnas elamise teenusmaju on loodud üle Euroopa. Eestis on täna juba 45 erinevat kogukonnas elamise teenusüksust väga paljudes omavalitsustes ja neid rajatakse järjest juurde,” ütles Enno Fels.