Esmaspäeva õhtul kogunes Keila sotsiaalkeskusesse tosin toimekat inimest, et heategevuse korras pakkida kooke-komme vanadele ja haigetele inimestele, aga ka lastega peredele.
Juba kolmveerand kuus õhtupoolikul märkas silm sotsiaalkeskuse ees kilekottide ja kandikutega naisterahvaid, kes olid tulnud oma vabatahtlikku panust andma, et jõulurõõm igasse kodusse jõuaks.
“See mõte on meil tegelikult päris vana. Me tegime seda esimest korda kolm aastat tagasi. See tuli Keila Hoovilugude meeskonna poolt,” rääkis Mari-Liis Raja, kelle seekordseks panuseks oli tort, natuke maiustusi ja kunstitarbeid .
Keila Hoovilood on linna armastavate inimeste kogukond, kes tahavad midagi ise ära teha, et Keilas veel parem elada oleks. “Kõike teeme õhinapõhiselt,” seisab kogukonna Facebooki lehel.
Hoole ja armastusega
“Lihtsalt tavapärane ja tore tegevus,” arvas ettevõtmise kohta Tiia Krustok, kellel oli välja pakkuda uhke plaadikook.
“See on halvaa-apelsini kook, mis kaalub kaks ja pool kilo. Siin on biskviitpõhjad, apelsinikeedis, vahel kreemiks toorjuust, kohupiim ja vahukoor. Lisaks on peal apelsinimaitseline šokolaad. See on segatud halvaakreemi sisse,” kirjeldas Tiia enda toodud maiustust.
Tiia tegi halvaa-apelsini kooki kaks tundi. Seda retsepti on ta varemgi proovinud. “Mulle väga meeldib see üritus, sest tõesti on neid, kes ei saa kas kohvikusse või ei ole neil sugulasi-tuttavaid, kes tooksid isetehtud kooke,” arvas ta.
Mari Lepik tõstis lauale üheksa martsipanikooki. “Oma kätega tegin, hoolega, armastusega. See üks tükikene kaalub umbes 150-160 grammi. Tegin neid pool päeva.”
Kristel Männil andis oma panuse piparkookidega. “Laste abiga meil läks päris ruttu. Me saime pooleteise tunniga hakkama. Me ei lugenud neid. Me panime kandikule kõik, mis valmis teha jõudsime.”
Valdavalt tõid kooke-komme naised, aga uksest astusid sisse ka mõned mehed. “Proua tegi koogi, mina olen kuller. Vaat ma ei oskagi öelda, mis koogi proua küpsetas. Tal oli asjaajamisi ja jäi lapsega koju, siis tulin ja tõin autoga ära,” muigas Heiki Tiikoja.
Üle viiekümne saaja
“Need koogid lähevad vanematele inimestele, kes on võib-olla üksikud; inimestele, kes on kodus haiged, keda sotsiaalkeskus käib aitamas ja paljude lastega peredele, kes on veidi keerulisemas olukorras,” selgitas Mariliis.
Sotsiaalkeskusesse toodud koogid lõigati lahti. Tükid pandi karbikestesse nõnda, et karbi saajal oleks iga tükike erinevast sordist. Karbid olid erineva suurusega, sest varasemate aastate kogemus näitab, et ka inimeste isu on erinev
Kõrvallaual seisis kast kommidega. Need tõsteti kilede peale, millest nööriti kokku kenad kommituutud. Lisaks said pühendused laste joonistatud jõulukaardid.
Nii karpe kui kommituutusid tuli kokku 80, mis olid mõeldud 55 sihtkohta. “Teisipäeva varahommikul hooldusõed viivad ära koduhooldusel olevatele inimestele. Pereabilised viivad peredele ära,” selgitas Keila sotsiaalkeskuse töötaja Tiiu Jalakas.
“Meie inimesed on hästi rõõmsad, kui nad sellise üllatuse osaliseks saavad. Ma usun, et traditsioon jätkub ka järgmisel aastal,” ütles Tiiu.