Keilal on kindel soov muuta männikus asuv lauluväljak kaasaegseks kultuuri- ja vabaaja kompleksiks. Parima idee ümberkorraldusteks esitasid Molumba OÜ arhitektid, nende konkursivõit kuulutati välja teisipäeval.
Väljaku ning selle ümbruse uue kujunduse ideekonkurss kuulutati välja tänavu mais. Võistluse korraldasid Keila linnavalitsus koostöös Eesti Maastikuarhitektide Liiduga.
Osavõtt oli aktiivne ning tähtajaks laekus tosin tööd. Zürii eesotsas maastikuarhitekt Laura Männamaaga valis teise vooru neli kandidaati. Nemad esitasid enda versioonid 30. septembriks. Võitja valiti välja oktoobri esimesel täisnädalal ja parim töö kuulutati välja maakonnaraamatukogus 20. oktoobril.
“Väljaku uuendamisest on räägitud aastaid ja aastaid. Nüüd on asjad nii kaugel, et taganeda pole enam kuhugi. Enam ei õnnestu väljaku uuendamist pooleli jätta,” ütles Keila linnapea Enno Fels finaliste tervitades. Lõppvõistlusele jõudnud tööd olid tugevad. Kuid kahjuks on nii, et võidab vaid üks.
Kasutuses aasta läbi
Žürii juht Laura Männamaa ütles võiduideed analüüsides: “Oli tunda, et arhitektid ja maastikuarhitektid on käinud ühte jalga. Kumbki pool on teineteist täiendanud. Lava ümbrust soovitakse laiendada, sinna plaanitakse uusi tegevusi ning alasid. Park ning väljak on hästi seotud,” rääkis Männamaa.
Ta lootis, et männikust, väljakust ja lavast kujuneb linnale tähtis maamärk.
Väljaku uuendamisest on räägitud aastaid ja aastaid. Nüüd pole taganeda enam kuhugi.
Nimekaarti sisaldava ümbriku avas Keila linnavolikogu esimees Tanel Mõistus. Ümbrik sisaldas märgusõna “Kubu”. Seega võetakse lauluväljaku arhitektuurse lahenduse aluseks Molumba OÜ arhitektide Johan Tali, Karli Luige, Häli-Ann Toomsi, Harri Kaplani ja Martin Alliku (büroo Mareldi) töö.
Ainsana oli kollektiivist Keilas kohal arhitekt Karli Luik. Ta võttis linna- ning žüriijuhtidelt vastu auhinnad. Mis tõi konkurentide ees võidu? “Tahtsime panna kokku midagi, mis töötaks läbi aasta ehk 365 päeva. Mitte ainult mõnel päeval, kui väljakul toimuvad sündmused,” selgitas arhitekt. “Väljak vajab ümbermõtestamist, mitte ülemöbleerimist. Tuleb leida üles olemasolev kvaliteet,” seisab seletuskirjas.
Uuel sügisel läheb ehituseks?
Peep Raun ja Kalle Kask Keila kultuurikeskusest uurisid koos autori Karli Luigega raamatukogus välja pandud fotosid võidutööst. “Tantsijad vajaksid väljakul ehk enam ruumi. Samuti võiks olla rohkem mugavusi ratastooliga liikujatele,” ütles Kask.
Samas pakkus kultuurikeskuse rahvas välja, et näiteks pinnas lava esise katte all olgu kõva. Pärast viimast uuendamist aastal 1998 oli pinnas kahjuks liivane ning rasked autod jätsid maha roopad. “Tuleb vaadata ning mõelda. Tahame ikka toimivat väljakut,” lubas Luik.
Ideekonkurss on läbi ning plaanid mille järgi edasi minna, on olemas. Millal võib aga alata lauluväljaku ümberkujundamine ja uuendamine? “Tulevaks varasuveks on ehk lõppprojekt valmis. Loomulikult on oluline rahastus. Ehk saab tulevast sügisest juba ehitada. Pooleli ei saa asja mingil juhul jätta,” ütles linnapea Enno Fels.
Molumba OÜ arhitektide loomingu hulka kuuluvad muuhulgas äsjavalminud Saue vallamaja, viadukt ja tunnel Tartus, Kalevi staadioni uuendamine Tallinnas ning mitmed muud hooned.
Osaletud on mitme olulise rajatise ja hoone arhitektuurikonkursil.
Lauluväljak Keilas
• Esimene kõlakoda püstitati männikusse aastal 1938. Suurem laululava ehitati aga juuliks 1951. Selle laius oli 20 meetrit ja sügavus sama suur. Mitmel korral laiendatud lava mahutab tuhatkond esinejat ning väljak umbes 10 000 pealtvaatajat.
• 1998. aastal väljakut uuendati. Rajati mullavallid ning lava ette moodustus niimoodi amfiteater. Väljakul on peetud laulu- ja tantsupidusid, kontserte, etendusi, laatasid, spordivõistlusi jt üritusi.
